Peeter Perens on juubelilaulupeo "Minu arm" kunstiline juht.
Ta on väga hinnatud koorijuht, tema käe all laulab üks tähtsaim koor – Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor.
See on elujõuline kollektiiv, kellest omakorda on võrsunud nii Teaduste Akadeemia Meeskoor (1958) kui 1988. aastal EKE Inseneride Meeskoori (tänane Inseneride Meeskoor).
Meeskoori eestvedamisel taastati aastatel 1965-1977 Nõmme pargis asuv Glehni loss.
Meeskoor laulab palju kodumaist muusikat, ka klassikat ja rinda pistetakse nii uue muusikaga kui ka kergemakaalulise repertuaariga.
Peeter Perens on olnud seotud ka mitme segakooriga ja juhatab lisaks mainitud meeskoorile ka Eesti Panga segakoori.
Saates räägime, milliseid omadused on vajalikud inimesele, kes tahab õppida koorijuhi ametit.
Mis on selle professuuri tähtsus meie kultuuriloos ja praegust palga madalseisu arvestades? Milline võiks olla kooridirigentide perspektiiv.
Peeter räägib ka oma õpingutest:
"Minu koorijuhiks saamine on tegelikult tööõnnetus," naerab ta.
"Aga mul vedas, et maandusin Silvia Melliku klassi, kust välja minnes osatakse paljut. Silvia Mellikule kuulub minu väga suur tänu."
Tänast olukorda, kus koorijuhtide töö on väga halvasti tasustatud, Peeter jätkusuutlikuks ei pea.
"Ma arvan, et koorijuhtide asemel töötavad varsti meie kooridega pianistid või teised instrumentalistid, kuid see on väga tõsine töö. Siin peab evima suurt muusikalist silmaringi, et kooride muusikaline kvaliteet ei langeks," teab Peeter Perens.
"Kui vaadata, kui vähe sellele õppeteele astutakse, siis ei ole säärane kooride ümberorienteerumine enam väga kaugel. Aga eesti koorilaulja on väga nõudlik. Eelkõige koorijuhi vastu – laulja tahab laulda head ja sisukat muusikat, kuid selle koorile õpetamise ja interpreteerimise saame jätta siiski vaid professionaalsete koorijuhtide kätte. Igasugune klubiline tegevus kooride juures on ju tore, aga kui see muutub esmatähtsaks, kukub meie koorimuusikakvaliteet mitu pulka alla."
Kõne all on kodumaiste meeskooride üldine seis, kuna Peeter kuulas äsjamöödunud kevadel üle kõik laulupeo eelproovid.
Ka laulupeost tuleb juttu ja selle ühiskondlikust positsioonist läbi lähiajaloo.
"Kui me mõtleme, mis on Eestis juhtunud viimase 150 aasta jooksul, siis see on lihtsalt ulme," hüüatab Peeter.
"Väikesest olematust maarahvast on saanud haritud ja maailma kultuurilisel ja poliitilisel maastikul arvestatav tegelane. Laulupidu õpetab ühist pingutust ja kui vaja, saame koos tehtud väga suuri asju. Seetõttu olen igati nõus väitega, et laulupidu on riigikaitse üks osa."
Peeter Perens jutustab, kuidas ta noorsandina ema keelust üle astus ja asus õppima koorijuhtimist, mida tema professor Kuna Areng pidas kõige olulisemaks ja sedagi – miks ta ei lõpetanud G. Otsa nimelist Tallinna muusikakooli.
Saame teada, kui sageli Peeter julgeb öelda "Ma ei tea", kui küsida, mis on asi, mida ta mitte millegi vastu ei vaheta.
Ja lõpuks teeme selgeks, mitu Peeter Perensit on meie koorimuusikaloos ja kas nad on omavahel seotud.
Intervjuu Peeter Perensiga pühapäeval, 16. juulil kell 9
Kordub kolmapäeval, 19. juulil kell 21.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.