Kas seisame silmitsi ohuga, et ühel päeval leiame end olukorrast, kus soov laulu- ja tantsupeost on endiselt alles, kuid lavad on tühjad – lauljaid, tantsijaid ja muusikuid sinna enam ei jätku?
Mõttekoda Praxis viis läbi uuringu, et kaardistada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ning juhtide ja juhendajate majanduslik olukord tänases Eestis.
Uuringu ühe läbiviija, Praxise analüütiku Jane Esteri hinnagul peegeldab uuring tõsiasja, et selles sektoris on palju ajutisust ja ebaregulaarsust.
Kui teravaks kollektiivijuhid ise kirjeldatud olukorda peavad? Kas laulu- ja tantsupidu on ohus?
Sõna saavad koorijuht Kaarin Raamat ning tantsujuhid Anita Kreen ja Ingrid Sukamägi.
Kuidas me sellesse olukorda jõudnud oleme? Miks on endiselt levinud arusaam, et koorilaul ja rahvatants on väikeste kuludega seotud?
Kas võib olla, et oleme selle suhtumise pärinud nõukogude ajast?
Nende küsimuste üle arutleb 44 aastat Tallinna kultuurielu korraldanud Ene Vohu.
7. novembril 2003 kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon ühiselt UNESCO vaimse pärandi nimekirja.
Sel korral saab sõna Läti Kultuuriakadeemia professor Anda Lake, kelle juhtimisel viidi 2017. aastal läbi Balti riikides uuring, mille eesmärk oli hinnata Läti, Leedu ja Eesti elanike kaasatust laulu- ja tantsupeo liikumisse ning mõista, mis on meie kolmes Balti riigis eksisteeriva traditsiooni kestvuse põhjused.
"Meie rahvad kasutavad seda traditsiooni selleks, et oma sõnumit edastada. See on justkui areen rahvana oma sõnumi edastamiseks. Me tuleme kokku ja laulame, aga ütleme samas ka midagi oma valitsusele, oma presidendile, üksteisele ja iseendale," räägib Anda Lake.
Balti Riikide Ühisuuringu leiate SIIT!
Kuulajamängus kutsume teid üles arvamust avaldama! Millised olid selle juubelipeo parimad kajastused? Olid need arvamusartiklid ajalehtedes, tele- ja raadioülekanded, sisukad artiklid kultuurilehes Sirp, pikad ja põhjalikud kajastused Delfis või Postimehes?
Saatke meile üks oma kõige eelistatum kajastus, võimalusel lisage link artiklile või saatele ning kirjutage juurde, miks see teile meeldis.
Vastuseid ootame aadressil laulupidu@err.ee
Õigesti vastanute vahel loositakse välja juubeliaastaks ilmunud kogukas teos Postimehe kirjastuselt – "Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses."
Igas saates tutvustame üht inimest, kellele anti suvise suurpeo ajal üle esimesed kodarrahad.
Sel korral jagab oma mõtteid ja mälestusi armastatud poeet Leelo Tungal, kelle sõnadele kirjutatud muusika on olnud laulu- ja tantsupidude lahutamatuks osaks juba rohkem kui 40 aastat.
Saade "Laulupeo nähtamatud lood" on Klassikaraadio eetris laupäeval kell 10.05 ning kordub esmaspäeval kell 14.
Saate autor on Sten Weidebaum ning toimetaja Lisete Velt.
Tänavu möödus esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus juba 20. korda.
Kultuuriministeeriumi üleskutsel on 2019. aasta kuulutatud laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks.Juubeliaasta ja Klassikaraadio koostöös jõuab eetrisse saatesari "Laulupeo nähtamatud lood", mis jälgib laulu- ja tantsupeo juubeliaasta olulisemaid sündmusi.
Teel XXVII laulu- ja XX tantsupeo "Minu arm" poole saame tuttavaks juubelipeo tegijatega ning leiame üles mõnedki neist miljonitest nähtamatutest lugudest, mida kontsertidel või etendustel otseselt ei näe ega kuule, kuid mis on suursündmuste taga.
Kes on need lauljad-tantsijad-pillimehed ja nende juhendajad, kes valmistuvad suureks peoks?
Miks on koorilaulust ja rahvatantsust saanud eestlaste identiteedi lahutamatu osa?
Millised mõtted ja ootused valitsevad autorite meeles, kelle teosed juubelipeol ettekande saavad?
Kes on need inimesed, kes kindlustavad, et kõik osalejad saaksid olla õigel ajal õiges kohas ja hiigelpidu läheks hästi korda?Kuulajatel on võimalik saata küsimusi e-posti aadressil laulupidu@err.ee
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.