ERSO esitab Tubina erilise kontsertiino ja Bruckneri mastaapse sümfoonia. Dirigendipuldis on Mihhail Gerts, soleerib pianist Mihkel Poll. Salvestus tänavu veebruarist. Eetris reedel 22. aprillil kell 19.
Mihkel Polli koostöö meie rahvusorkestriga algas kümmekond aastat tagasi.
Poll on mainekate konkursside laureaat, ta on esinenud nii Londonis, Wigmore Hall'is ja Barbican Hall'is kui Peterburi Filharmoonia suures saalis.
Dirigent Mihhail Gerts on viimastel aastatel teinud lennuka rahvusvahelise karjääri, tema käe all on mänginud NHK sümfooniaorkester ja Osaka Filharmoonia Orkester Jaapanis, arvukad Saksa, Inglise, Prantsuse, Vene ja Soome orkestrid.
Edurd Tubina loomingust on välja valitud teos, kontsertiino, mis omal valusal kombel tähistab helilooja uue eluperioodi algust, sedakorda teiselpool Läänemerd.
1944. aasta suvel alustasid Erika ja Eduard Tubin teekonda vabasse ilma – eemale sõjasegadustesse tõmmatud Eestist.
Valgemetsast Tartusse, sealt Tallinna, edasi meresõit Rootsi.
Põgenikelaagris Stockholmi linnaosas isoleeriti Erika ja Tubinate üks poegadest epideemiahaiglasse, vanema pojaga kahekesi elav Eduard Tubin hakkas kuu aja jooksul laagrieluga kohanema.
Mida suuremaks kasvas Tubina kaasmaalaste arv Rootsis, seda tugevamaks muutus ka rahvustunne – hakati asutama eesti koole, laulkoore, ajakirju ja ühinguid.
Põgenikelaagris püüdis ka Tubin leida erialalist tööd ning hakkas mälu järgi taastama oma vanu teoseid.
Esimesed Rootsis kirjutatud helitööd kirjutas Tubin silmas pidades muusikuid, kes koos temaga olidki üleöö põgenikustaatusesse sattunud.
Ning kui viiuldaja Zelia Aumere-Uhke sai Tubinalt viiuliprelüüdi ja viiulikontserdi, avaldas oma soovi uue teose osas ka laagris olnud pianist ja ERSO esimene peadirigent Olav Roots.
Mõne kuu jooksul valmiski 1945. aastal kontsertiino klaverile ja orkestrile.
Anton Bruckneri Sümfoonia nr 8 c-moll, mis kõlab kontserdi teise teosena, pärineb sümfooniakirjutamise kõrglainest – just nii saame nimetada 19. sajandi lõpuperioodi, kui sümfoonia-žanri tõusulainest oli "nakatunud" Tšaikovski, Dvorak ja Brahms, ka Bruckner.
Viimane oli sümfooniate osas aga väga enesekriitiline ja oma esimest teost selles žanris pidas ta nii õpilaslikuks, et ei andnud sellele numbritki.
Muide, pea 60-aastasena oli Bruckner veel praktiliselt tundmatu helilooja ning huvi tema vastu tekkis alles pärast seitsmenda sümfoonia esiettekannet (1884), kaheksas sümfoonia oli aga juba viimane, mille helilooja jõudis lõpetada. Üheksas sümfoonia jäi lõpetamata.
Täna äratab ilmtingimata tähelepanu fakt, et sümfoonia esiettekanne planeeriti Münchenisse, kuid kuna seal oli kooleraepideemia, otsustati teos ette kanda Viinis (1892).
Richard Wagner on Bruckneri teoste osas väljendanud suurt sümpaatiat: "Ma tean vaid üht inimest, kes läheneb Beethovenile – see on Bruckner."
Anton Brucknerit peetakse koos Johannes Brahmsiga romantilise klassitsismi suurmeistriks, tema teosed on mastaapsed oma helikõlalt ja muusikalise materjalilt.
Kava:
- Eduard Tubin – Klaverikontsertiino
- Anton Bruckner – Sümfoonia nr 8
Salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis 28. veebruaril 2020.
Helirežissöör oli Algis Pauljukaitis.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
ERSO eetris reedel, 24. aprillil kell 19.
- Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1073712/kontserdisaalis-beethoven-250-louis-lortie-mangib-klaverisonaate
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.