Kuulsaid eurohitte sajandite tagusest ajast esitab ansambel Hortus Musicus (kunstiline juht Andres Mustonen).
Ansambel Hortus Musicus koosseisus:
Andres Mustonen (viiul, kunstiline juht)
Anto Õnnis (tenor, löökpillid)
Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (violone)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (klavessiin, orel)
Otseülekanne Kadrioru lossist neljapäeval, 2. juulil kell 19.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Hiliskeskaegsest Itaaliast alguse saanud renessanss levis üle kogu Euroopa.
Kirjandus ja kujutav kunst olid keskmega just Itaalias, muusikas kerkis aga esile Madalmaades toimuv.
Kui keskaegne kirik sisendas inimesele tema kaasasündinud patust olemist, siis nüüd hakati idealiseerima ka maapealset õnne.
Oluliseks sai inimese individuaalne isikupära.
Renessansiajal arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erineb täiesti eelnevast.
Kiriku roll vähenes ja arvati, et inimene peab ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimesse.
Selle aja inimesi iseloomustab suur teadmistejanu, avastatakse palju uut ja sünnivad leiutised. Õhinaga õpitakse tundma antiikaja filosoofiaid, sotsiaalse päritolu kõrval tõusevad inimese juures aina enam hinda tema tarkus, julgus ja ilu. Renessanssaja mõtlejad on humanistid, kelle eesmärk oli inimese mõtlemise vabastamine keskaegsetest kammitsatest.
Just sel perioodil hakati rohkem rääkima ka meelelisest armastusest ja erootilised jooned levisid nii riietuses (hispaania meestel korsett parema piha esiletoomiseks ja puhvpüksid, härrasmeeste sukkpüksid demonstreerimaks sääremusklite mängu, naistel olid seljas võruseelikud ning kasutusele võeti taskurätt ning lõhnastatud kindad.
Kauniks peeti nii teravaotsalisi kingi, kikkhabet kui pleegitatud heledaid juukseid.
Seinamaali kõrval areneb maal lõuendil ja teosed hakatakse signeerima, areneb uute joontega arhitektuur, skulptuuris taastatakse iseseisvust kunstiliigina, muusikas sündisid vaimulike žanrite kõrvale ilmalikud teosed ning Madalmaades kasvas vokaalpolüfoonia kuldaeg.
Suured muutused peegeldusid vastu ka inimese vaimuelus - uute füüsiliste, teaduslike ja geograafiliste avastustega tuli suhestuda, mis ilmselgelt viis teravate kokkupõrgeteni kristliku autoriteediga.
Kirikutegelased kuulutasid uut maailmatõde kui eriti ohtlikku, kuid kõige kiuste otsiti aina edasi uut nii ainelises kui vaimses kultuuris. Ideaalseks peeti mitmekülgselt arenenud inimest.
Renessansi- ja barokiaegne Euroopa oli erinevate rahvaste sulam, erinevate kultuuride mõju ulatus ristirästi üle riigipiiride ja rahvuslike traditsioonide.
Aadlikud, sõjamehed ja kaupmehed rändasid erinevate õukondede vahel riigist riiki ning nendega kõrval tegid sama ka poeedid, kunstnikud ja rändmuusikud.
Arvukate käsikirjade kõrval levis muusika ka juba trükitud kogumike kaudu ning just siit leiame tolleaegsed muusikalised hitid ja menulaulud.
- Andres Mustonen oli saates Suveduur, saatejuht Miina Pärn: https://klassikaraadio.err.ee/1095192/suveduur-10-juunil-andres-mustonen-philip-glass-bbc-proms/1061639
- Keskaegse inimese rõivastusest räägib tekstiilikunstnik Ilme Rätsep:
https://klassikaraadio.err.ee/724328/o-tempora-o-mores-renesanss - Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1102807/kontserdisaalis-joyce-didonato-ja-ameerika-noorteorkester
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.