Võrumaal Pikakannu kandis vanavanemate talus elav Kait Tamra on helilooja, kelle loomingus peegeldub vastu tema tundlikkus looduse, kodu ja hingehelluse teemadel.
Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev Tamra on öelnud, et pealinnas talle täitsa meeldib, eriti siis, kui saab järgmisel päeval tagasi kodutallu minna.
Võru Muusikakoolist muusikuteed alustanud Kait Tamra on tänaseks juba aastaid Värska Muusikakooli ja Vastseliina Muusikakooli viiuliõpetaja ning annab soolokontserte kõikjal Eestis. Tema laulud on oma hingestatuses ja siiruses jõudnud paljude eestlaste südamesse – hellast kodutundest, inimhinge igatsevast loomusest ja Eestimaa looduse ilust jutustavad laulud on kõlanud ka laulukaare all.
Tamra enda poeesiale loodud "Oma saar" muutus aga kooride lemmiklauluks XXVI laulupeol.
Viimane tõi Tamrale ühe mälestuse, mis tal südames siiani, soojalt meeles: "Pärast laulupidu söödi telgis torti ja korraga pani Neeme Järvi käe mu õlale ja ütles: "Tubli. See oli lugu. Tubli." – see oli nii suur tunnustus."
Tavaliselt esitab Kait Tamra oma laule üksi, saates end klaveril. Tema lauludes korduvad tihti olulised-elulised tõeterad: ausus, hoolivus, väärikus ja lugupidamine oma maa, keele ja rahvuse vastu. Tamra on rääkinud, et ta ei esitagi lugusid, mis ei ole talle endale hingelähedased.
Salvestatud Klassikaraadio Klaveritoas 19. detsembril 2019.
Helirežissöör Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.