Kauaoodatud sõiduga tähistati 25 aasta möödumist TTÜ VNK kontsertreisist Šveitsi ja 20 aasta tagust kontserditurneed Prantsusmaale.
Koori kontsertreise on läbi aastate korraldanud esimese aldi laulja Riina Täht, kes usutluses Klassikaraadio saatele "Delta" rääkis, milline reisikaaslane on koorilaulja ja kas kooride reisimisel on vaja luua eritingimusi.
"Ma olen alati pidanud tähtsaks, et me anname sõitude käigus kontserte," räägib Riina Täht.
"Muusika ühendab nii koorilauljad kui kuulajaid ja jääb alati üheks olulisemaks osaks reisimäletustes. Kui me ei laulaks, siis me nagu ei õigusta laulukooriks olemist."
Riina rääkis veel kodumaise ja välismaisele publiku erinevusest, reisiga kaasnevatest ootamatustest ja muusika rahvusteülesusest.
Ruhnu vallavanem Andre Nõu tervitas saarele sõitnuid väga sõbralikult ja pajatas uskumatuid lugusid ruhnulaste ajaloost ning saareelanike kommetest.
Vallavanem tegi koorilauljatele jalutuskäigu Ruhnu kahes kõrvuti ehitatud kirikus ning kirikaias, näitas muuseumi ning rääkis saare igapäevaelust ja hülgepüügist.
Intervjuust saame teada, kust tuleb seal kraani magevesi, mitu last õpib Ruhnu põhikoolis ja mida tehakse rahvamajas.
Kooliskäimisest räägib Iti Lauk, kelle sõnul on Ruhnu koolis väga hea käia – kõik hoiavad kokku ja õpetajate tähelepanu puuduse üle kurta ei saa.
Kuna koolis käib vähe lapsi, siis seal laulukoori ei ole.
"Aga igal aastal me teeme jõulude eel näidendi," ütleb Iti uhkusenoodiga hääles. Väikese kodukoha plusse ja miinuseid kõrvutades arvab Iti, et plusse on rohkem.
Iti isa Kaarel Lauk on Ruhnu ühe suurima, Buldersi talu peremees.
Kirikaia külje all paikneva talu juures on kaugelt kohaletulijate peale igati mõeldud – pererahvas hoolitseb, et laual on imemaitsev söök ja puhkamiseks valmis kohendatud pehme küljealune aidapealsel.
Kaarel Lauk rääkis, kuidas nad abikaasaga pea veerand sajandit tagasi saarele elama tulid, mil moel elu saarel toimib ja kas koroonapandeemia ka nendeni ulatus.
Uurime temalt ka Ruhnu karu ja kalapüügi kohta ja sedagi, kuidas külas talvisel ajal elatakse.
Ruhnul sündinud Marten Riisenberg räägib saates, kuidas, miks ja millest ta ehitab aeda ümber oma saarel paikneva kodu.
Mis on Marteni sõnul Ruhnul elamisega kaasnevad kitsaskohtad, nt laevaühendus ja töökohad, juttu tuleb ka ruhnulaste omavahelistest suhetest, vabatahtlike päästjate tööst ja Ruhnu saarele südame kaotamisest.
Ruhnu saare pindala on 11,9 km2, saare pikkus 5,5 km ja laius 3,5 km.
Lähim koht mandril on Lätis – 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal.
Kuressaarde on Ruhnult linnulennult 70 km, Pärnusse 96 km ja Kihnu saareni 54 km.
Ruhnule saab suveperioodil laevadega, talvisel ajal peetakse naabritega lennuühendust.
Ruhnu (vanimad nimekujud Runön, Runö ja Rünöö) ajalugu ulatub erinevatel andmetel tuhandete aastate taha, muistend pajatab, et saar kerkis merest 9000 aastat tagasi.
Viimaste arheoloogiliste uuringute järgi on inimtegevuse jälgi leitud Ruhnul rohkem kui viis tuhat aastat eKr.
Kirjasõnas on Ruhnut esmakordselt mainitud 1341 aastal, kui Kuramaa piiskopi Johannese kirjas on lubatud Ruhnu rootslastel elada ja vara omada rootsi õiguse järgi.
Korduvalt tormide ja mereröövlite rüüstada olnud Ruhnul valmis 1644. aastal Maarja-Magdaleenale pühendatud puukirik, 1682. aastal alustati samas vanima kirikuraamatu pidamist. 1912. aastal pühitseti vana puukiriku kõrval asuv uus kirik.
Ruhnu küla sai elektrienergia 1958. aastal, 30 aastat hiljem loodi ka raadio- ja telefoniside. Ruhnul elab praegu 156 inimest.
Ruhnu saarele tehtud koorilauljate matkast kogutud muljed ja helindid on kokku köitnud toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.