Ludwig van Beethoven (1770-1827) on mõjutanud kogu maailma muusikakultuuri.
Aasta 2020 oli üleilmselt kuulutatud Beethoveni aastaks, sest aegade suurima sümfonisti sünnist saab mööda 250 aastat. Laiemalt mõeldes on aga see igati paslik ajend uuesti läbi lugeda mõni raamat Beethovenist või kuulata tema teoseid. Inimene näeb täpselt niipalju kui ta teab - nii olla öelnud Goethe.
Kooli muusikatundidest on arvatavasti kõigil meeles õpetaja jutustatud lugu heliloojast, kes ei kuule ning Beetoveni teostest kasvõi ühtainsat oleme me kuulnud ju kõik. Tiia Järg pöörab kuulaja tähelepanu tõsiasjale: "Seotus Beethoveniga on eestlastel üsna kauane ja väga ühene, kui vaid tuletame meelde, et üks osa Beethoveni tsüklist "Kuus laulu häälele ja klaverile" kõlas esimesel üldlaulupeol Tartus 1869". Kirjalike allikate põjal saab aga väita, et seesama Beethoveni laul "Kõik taevad laulvad Jehhoovale kiitust" tuli esitamisele juba mitukümmend aastat enne esimest üldlaulupidu Paistu kirikus toimunud tseremoonial ning on ka teada, et oma populaarsuse tõttu jäi see Beethoveni laul veel mitme meie järgmisegi laulupeo repertuaari. Seega – Beethoveni muusika on meil laiemale üldsusele teada tükimat aega.
Ometi – kas me teame, milline oli valu ja vaev, mis saatis seda suurt loojat – heliloojat, kelle suuruses ei kahtle maailmas mitte keegi.
Kes on siis Beethoven, kuhu ulatuvad ta juured ja milles väljendus tema alatine vabaduseiha ja mässumeelsus? Flaami juurtega Beethoveni täpset sünnikuupäeva võib vaid oletada, sest kirjalik märge tema kohta esineb esmakordselt alles kirikuraamatus ristimise ülestähendamiseks. Siit algab Tiia Järgi jutustus mehest, kelle samm muusikaliteratuuri liivarannal on kõigutamatult sügav sajanditeks.
Saate autor on muusikateadlane Tiia Järg.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.