Ludwig van Beethoven (1770-1827) on mõjutanud kogu maailma muusikakultuuri.
Detsembris 1911 kirjutas helilooja Anton Webern oma kolleeg Alban Bergile: "Vähe asju on nii imelised kui jõulud. Kas mitte niisama ei peaks pühitsema ka Beethoveni sünnipäeva?"
"Helilooja elulugu on kasulik teada, kui tahetakse vaimus läheneda loojale ja ma ei mõtle ainult heliloojaid," ütleb Tiia Järg.
"Vaja on empaatiat, kui tahate kunstnikku mõista – mida inimene on läbi elanud enne teose sündi. Ka teose kirjutamise ajal. Looming on ajastu märk ja kunstniku isiksuse peegel."
Eelmiste põlvkondade tehtu kohustab meid kõiki ka midagi järgmiste põlvkondade heaks tegema.
Mõistlik oleks teada ka neid taustu, mille keskel eelmised põlved tegutsesid.
Tiia Järg räägib saates Beethoveni (16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) elust.
Tema sõnul peaks helilooja elulugu laialdasemat teadma. Niivõrd palju on muusika kirjutamine alati seotud teose helilooja eluga, tollase ümbritseva keskkonnaga, hariduse ja sotsiaalse pagasiga, ka saatusega, kui soovite.
Kas elulugu (ja laiemalt ka ajalugu) tundmata me oskame kunstiteostes märgata detaile, vihjeid, alltekste?
Pole kindel. Ent just nende kaudu jõuame kunstiteose sõnumini hoopis paremini. Igasugune teadmine kunsiteose loomise aja ja ühiskonna, impulsside, ka helilooja suhete kohta on väga olulised. "Autori mõttele saame lähemale, kui tunneme kunstniku ajastu märke," kinnitab Tiia Järg.
Saates on ülevaade Beethoveni eluloost. Tiia Järgi arvates saaks hilisema kuulsuse elu alapealkirjaks panna – Kas olude tõttu või olude kiuste?
Järgi sõnul on Beethovenile vaja kaasa mõelda ja kaasa tunda, alles siis saab tema muusikast tõeliselt puudutatud.
Raske lapsepõlv.
Vanaisa, rahvuselt flaam, on Viinis õukonnamuusik, ühtlasi peab veinikeldrit.
Beethoveni isa, samuti õukonnas muusikuna palgal, abiellus 19-aastase lesega ja pere teine laps (esimene laps suri), oli Ludwig.
Täpne sünnikuupäev küll puudub, kuid kirikuraamatus on sissekanne tema ristimise kohta 17. detsembril 1770.
Saates ongi üksipulgi kõne all Beethoveni elu, mis vanaisa surma järel kujuneb aina keerulisemaks: isa alkoholism süveneb, ema haigestub, rahapuudus on laastav.
Suureneva vastutuskoorma vastukaaluks on väikesel Beethovenil kirg muusika järele hinges ainiti kasvamas.
Kui Beethoven oli 16-aastane, suri ema ja vastasseis isaga läks aina teravamaks.
Mõne aasta pärast saab tulevasest Viini klassikust aga ainuke, kes hoolib pere elementaarsete vajaduste eest.
Viini Mozarti juurde õppima läinud Beethoven sai õpipoisi staatust nautida vaid loetud tunnid ning saates selgub ka põhjus, miks õpingud katkesid.
Kuuleme ka kes olid Beethoveni sõbrad, mõttekaaslased, toetajad ja õpetajad.
Milline oli Beethoveni varajane eluperiood ja kuidas on tema elukäik seotud tema loominguga?
Tiia Järg räägib, et Beethovenil oli elu lõpuni tohutu õpihimu ning väidetavalt ta kahetses kibedasti oma vähest haridust.
Teadmistejanu kustutamiseks luges Beethoven väga palju ning on teada, et Vene saadiku juures Viinis oli linna kõige suurem raamatukogu ning Beethovenile oli selle uksed alati avatud.
Miks Beethoveni keerulistes oludes kasvamisest ja kujunemisest on üsna vähe teada?
"Kunstniku hilisem sära varjutab teekonna alguse tumedama poole," on Tiia Järg kindel.
Sarja autor on muusikateadlane Tiia Järg.
Saade oli esmakordselt eetris 12. detembril 2020.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.