1987. aastal soosisid tähed Rägavere Brassiks ristitud koosluse sündi.
Jutt varastes kahekümnendates eluaastates noorte muusikute koosmängust levis kulutulena ja Rägavere Brassist kujunes omamoodi sümbol kodumaises puhkpillimuusikaloos.
Juba esimesel hooajal anti poolsada kontserti ja tuleb kindlasti märkida, et Rägavere Brass esines alati täissaalile.
Rägavere Brass nautis publikumenu palju aastaid. Neid tuldi kuulama lähemalt ja kaugelt, kontserte telliti rohkelt ja honorarid olid prisked.
Rägavere Brass kontserdiprogrammis oli ka sõnaline osa, mida viis läbi näitleja Tõnis Rätsep.
Vaatamata sellele, et elu Eestis oli sel ajal kehvakene, oli Rägavere mõis heas seisus ja väga populaarne paik.
Suurt rolli kogukonna vaimukultuuri arendamisel ja kasvatamisel mängis karismaatiline Valdur Liiv.
"Valdur Liiv oli mees, kelle ees me kõik tõuseme püsti ja võtame mütsi maha," rääkis Jüri Leiten.
"Meile kuidagi kukkus see Rägavere sülle ja suuresti tänu Valdur Liivile tuli sellega meie ellu metsikult suur tööpõld, millesarnast pole vist ükski vaskpillikoosseis Eestis kunagi kogenud."
Kuigi 1980ndate lõpp oli materiaalselt hõre ja rubla väärtuse langus kiirendas niigi kõhna elustandardit, oli õhus tunda suuri muutusi: fosforiidiliikumine, kõnekoosolekud Hirvepargis, isemajandava Eesti idee, muinsuskaitse seltsi sünd jpm, mis kõik ennustasid poliitiliselt pöördelisi aegu.
"See oli nagu ärkamiseelne ärkamine," ütles Priit Aimla.
"Ootust, põnevust ja kannatlikkust oli tol ajal inimestel rohkem. Kui mingi eesmärk püstitati, siis ta ei olnud nii lähedal kui tänapäeval. Sihid ja terendavad eesmärgid olid sellel ajal väga suureks motivaatoriks."
Toomas Kahur rääkis saates, miks ta pärast aastatepikkust pillimängu sellest koosseisust siiski loobus.
"Ma tundsin, et tippmuusikut minust ei saa, sest midagi jääb mul selleks puudu. Rägavere Brassil oli selles äratundmises väga suur roll, sest ma sain aru – ma ei ole võimeline teiste poistega võrdselt mängima, nii nagu ma ise tahaks ja nii nagu vaja on."
Toomas Kahur pani tuuba nurka seisma ja läks edasi õppima diplomaadi ametit, pill avastas aga ühel päeval Toomas Kahuri poeg Toomas Oskar Kahur.
Saates räägitakse milline oli elu Eestis 40 aastat tagasi, millistel pillidel mängiti ja mida mängiti.
Kuidas muutuv riigikord mõjutas muusikute tööd ja miks Rägavere Brass lõpuks laiali läks.
Saate lõpus mõtiskleti puhkpillimuusika tänase tervise üle.
Klassikaraadio saates "Õhu jõud" meenutavad Rägavere Brassi tegusaid päevi ansambli liikmed Priit Aimla, Toomas Kahur ja Jüri Leiten.
Saates kõlavad Rägavere Brassi Eesti Raadios tehtud salvestused (1989/1990):
Johann Christoph Pezel - kolmas osa tsüklist "Kolm pala", Inglise rahvalaul - Esimesed jõulud; Harri Otsa - Prelüüd; Johann Sebastian Bach - Väike orelifuuga
Saatejuht on Toomas Oskar Kahur.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.