Veristliku ajastu muusikapärli "Fedora" tegevus toimub 1880. aastatel Venemaal tsaar Aleksander II-le tehtud atentaadi ajal.
Giordano viies ooper peale tema tuntuimat teost "Andrea Chénier'd jõudis Milanos esimest korda lavale 1898. aastal suure menu saatel. Ooperit kiideti lopsaka partituuri ja tempoka draama eest.
Victorien Sardou menunäidendi peaosa oli ka Sarah Bernhardti meelisroll.
Selle tegelase järgi sai nimetuse ka peakate, mille näitlejanna 19. sajandi lõpul kuulsaks kandis. Keskelt lohus ja eest kroogitud kaabust sai naisõiguslaste sümbol. Meestemoes sai see popiks alates 1924. aastast, kui Walesi prints Edward hakkas fedorat kandma.
1950ndatel hakkas fedora seostuma gansterite ja film noiriga – mõelgem vaid Humphrey Bogartile!
Täna kannavad seda peakatet ühtviisi nii naised kui mehed ja ka ooper on publiku huviorbiidis tagasi.
19. sajandi alguses langes Giordano "Fedora" soosingust välja ning kriitikud ristisid selle massidele meelepäraseks meelelahutuseks, millel puudub sisu ja kunstiline väärtus.
Kui METi peadirektor Peter Gelb tegi ettepaneku "Fedora" uuesti välja tuua, oli tipplavastaja David McVicar alguses kõhklev.
Ta arvas, et ooperi dramaturgia on nõrk ja lugu ebaloogiline. Kuid ta lasi end siiski veenda.
"Fedora" on omamoodi ooperlik guilty pleasure," ütleb lavastaja McVicar.
"Sellel teosel on mingi nostalgiline veetlus."
Eelmisel aastal lavastas teose taas ka La Scala ja esietendus oli ka Frankfurdi ooperimajas.
"Fedora" süžee mõistmine on väljakutseks isegi seda esitavatele lauljatele, sest süžeepöörded jätavad sageli võimaluse mitmeti mõistmiseks.
Ooperi esimene, Peterburi vaatus algab Fedora kihlatu mõrvaga, teise vaatuse alguses klaarivad Fedora ja tema kihlatu tapnud Loris suhteid kergemeelsel ballil Pariisis ning kolmandas on armastajapaar jõudnud maalilisse Šveitsi mägikülla.
Tihe ja kohati kaootiline lavateos kestab umbes kaks tundi.
Kui novembri lõpus METi proovid algasid, tunnistas isegi peategelase nõudlikku vokaalpartiid esitav Bulgaaria sopran Sonya Yoncheva, kes oli 2022 Teatro alla Scala lavastuses Fedora rolli mänginud, et on segaduses.
"Mul kulus kogu La Scala lavastuse aeg sellele, et süžeest täielikult aru saada," ütleb ta.
"See on väga keeruline lugu."
Kuigi Fedorat võib pidada võimukaks ja kaugeks, püüab Yoncheva tõlgendus rõhutada tegelase haavatavust.
"Ta otsib armastust, tahab olla armastatud ja armastust anda," ütleb lauljanna.
Süžee mõtestamise hõlbustamiseks tõi lavastaja McVicar esile tegelaste sisemise konflikti.
Laval kummitava Fedora kihlatu vaimu lisamine on viis tema meeleseisundile valgust heita ja selgitada, kuidas ta võiks kiinduda krahv Lorisesse – mehesse, kes ju ometi tema armastatud kihlatu tappis.
"Fedora" on osaliselt vastu pidanud tänu oma rikkalikule ja ilmekale partituurile. Muusika on hästi kuulatav ja energiline, ütleb dirigent Marco Armiliato.
"Tunde saab kätte ka siis, kui kuulad esimest korda," sõnab ta.
"See on üks ooperitest, mis läheb otse inimeste südamesse."
Kõige kuulsam on ilmselt tenoriaaria "Amor ti vieta" – see on olnud nii Enrico Caruso, Luciano Pavarotti kui Plácido Domingo lemmik.
Piotr Beczala on aariat varem esitanud kontsertidel ja salvestustel, kuid debüteerib METis krahv Lorise rollis, ütleb, et ta on ooperist vaimustuses. Beczala võrdleb teost Tom Clancy või Robert Ludlumi põnevikega.
"See on nagu krimifilm," ütleb tenor. Ooperi väljakutse on tema jaoks meeletu süžee keskel kiiresti vastandlike emotsionaalsete seisundite vahel liikumine.
"Ei ole lihtne muuta pinget laval kümne sekundiga armastusest vihkamiseks," kommenteerib Beczala ooperi dramaatilist kolmandat vaatust.
Osatäitjad:
Fedora Romazov – Sonya Yoncheva
Krahv Loris Ipanov – Piotr Beczala
Krahvinna Olga Sukareva – Rosa Feola
Diplomaat De Siriex – Lucas Meachem
Dimitri – Laura Krumm
Desiré – Tony Stevenson
Rouvel – Scott Scully
Sergei – Brian Vu
Loreck – Paul Corona
Kirill – Jeongcheol Cha
Borov – Richard Bernstein
Politseiinspektor Gretch – Lucia Lucas
Nicola – Rocky Eugenio Sellers
Mihhail – Ross Benollel
Pianist Boleslav Lazinski – Bryan Wagorn
Metropolitan Opera koor ja orkester, dirigent Marco Armiliato
Sisukokkuvõte
1. vaatus
Peterburi, 1881. Talveõhtu krahv Vladimir Andrejevitši palees
Vürstinna Fedora, kes järgmisel päeval peaks abielluma krahv Vladimiriga, saabub ja laulab oma armastusest tema vastu, teadmata, et krahv on ta teise naisega reetnud.
Kuuldakse saanikellade helinat ja krahv tuuakse surmavalt haavatuna koju. Kutsutakse kohale arstid ja preester ning teenijad kuulatakse üle.
Arvatakse, et mõrvar oli arvatavasti nihilistide poolehoidja krahv Loris Ipanov.
De Siriex ja Grech korraldavad uurimise.
Fedora vannub oma kaelas rippuval kalliskividega Bütsantsi ristil, et krahv Andrejevitši surm makstakse kätte.
2.vaatus
Pariis
Fedora on järgnenud Loris Ipanovile, et oma kihlatu surma eest kätte maksta.
Fedora majas on vastuvõtt. Peolistele mängib virtuoosne pianist Boleslav Lazinski.
Ipanov saabub ja kuulutab oma armastust Fedora vastu.
Fedora ütleb, et naaseb järgmisel päeval Venemaale. Loris on meeleheitel, sest ta on Venemaalt pagendatud ega saa naisele järgneda.
Ta tunnistab Fedorale, et just tema tappis krahv Vladimiri. Fedora palub tal pärast vastuvõtu lõppu tagasi tulla, et talle kogu lugu rääkida.
Üksi olles kirjutab Fedora Venemaa keiserliku politseiülemale kirja, milles süüdistab Ipanovit krahv Vladimiri mõrvas.
Loris naaseb ja tunnistab, et tappis krahv Vladimiri, kuna oli avastanud, et tema ja ta naine on armukesed.
Mõrvaööl avastas Ipanov nad koos. Vladimir tulistas Ipanovit ja haavas teda. Ipanov vastas tulele, tappes Vladimiri.
Fedora mõistab, et on Ipanovisse armunud ja et ta ei tapnud poliitilistel eesmärkidel, vaid oma au kaitsmiseks.
Naine veenab teda temaga öö veetma.
3. vaatus
Berni Oberland Šveitsis
Loris ja Fedora on nüüd armukesed ja elavad Šveitsi villas. Nende juures on ka krahvinna Olga Sukareva. De Siriex saabub, et kutsuda Olga jalgrattamatkale.
Ta räägib Fedorale, et tema politseiülemale kirjutatud kirja tulemusena arreteeriti Lorise vend Valeri krahv Andrejevitši mõrvaplaanis osalemise eest ja vangistati Neeva jõe äärses kindluses.
Ühel ööl oli üleujutus ja noormees uppus. Kui Lorise ema uudist kuulis, kukkus ta kokku ja suri.
Fedora on ahastuses – ta on põhjustanud kahe süütu inimese surma.
Loris saab kirja Venemaalt pärit sõbralt, kes räägib talle tema ema ja venna surmast ning sellest, et põhjuseks oli Pariisis elav naine, kes oli kirjutanud politseile hukkamõistva kirja.
Fedora tunnistab Lorisele, et kirja kirjutas tema, ja palub andestust.
Loris keeldub ja neab naist. Fedora on ahastuses ja neelab mürki, mis oli peidetud Bütsantsi risti, mida ta alati kaelas kandis.
Loris anub arste, et naine päästetaks, kuid on juba hilja.
Fedora sureb Lorise käte vahel.
Allikad. Metropolitan Opera, New York Times
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.