Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester musitseerivad oma asutaja ja kauaaegse kunstilise juhi Tõnu Kaljuste käe all.
Kavas on südamega valitud muusika, see on kummardus Eestile.
Tõnu Kaljuste, rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigendi suurte loominguliste saavutuste seas särab eredalt 2014 Grammy auhind parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose "Adam's Lament" eest.
Koostööd mainekate plaadistusstuudiotega (ECM Records, Virgin Classic, BIS, Caprice Records) tegev Kaljuste on 2004. aastal ellu kutsutud projektiteatri NargenOpera pealik ja kaks aastat hiljem alustanud Nargenfestival toimub samuti tema kunstilise kureerimise all.
1981. aastal asutas Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri sünd jääb aastasse 1993 – tänavu kevadel tähistab kammerorkester rohkete kontsertidega oma 30. aastapäeva.
Kauaaegne koostöö koori ja orkestri vahel on mõlemale toonud palju tuntust ja rahvusvahelist tunnustust – 1993. aastal salvestati plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat "Te Deum", sama märgi alt on ilmunud Pärdi autoriplaadid "Litany", "In principio" ja "Adam's Lament", samuti Erkki-Sven Tüüri "Crystallisatio" ning Heino Elleri "Neenia".
Viis aastat tagasi ütles Tõnu Kaljuste intervjuus Klassikaraadiole, et Eesti suurim valupunkt on müra.
"Vaikust ei ole," kahetseb ta.
"Igas mõttes. Ka kõik suuremad kontserdisaalid on täis tehnikasurinat ja ventilatsioonimüha, aga kaunid kunstid peaksid loodusega leidma õige kontakti, et me ei annaks dimensiooni kõverpeeglitele. See on kogu maailma probleem – vaikust ei ole."
Viis aastat hiljem oleme seljatanud pika pandeemiast sunnitud vaikuseperioodi ja kontserdisaalid on taas publikust tulvil.
Kontserdi "Maailma parim Eesti" kontserdi eel ütles Tõnu Kaljuste Eestist rääkides:
"Eesti on arenev Euroopa riik ja on oluline, et me suudaksime kiikuda lokaalse ja globaalse vahel kriimustusteta. Peaasi, et me ei vastandaks maailma kogupilti ja Eesti külapilti, vaid suudaksime sellel ristteel mõista – kui hea koht on Eesti."
Kontserdil "Maailma parim Eesti" kõlab Eesti muusika:
- Cyrillus Kreek (1889–1962) – "Maga, maga, Matsikene"
segakoorile (1922), tekst: rahvaluule - Tõnu Kõrvits (*1969) – "Kreegi vihik" (2007)
tekst: eesti vaimulikud rahvaviisid:
- I "Nüüd ole, Jeesus, kiidetud" (Kihnu)
- II "Nüüd on see päev ju lõppenud" (Rapla)
- III "Ma kiitlen ükspäinis neist verisist haavust" (Pärnu-Jaagupi)
- IV "Oh võta, armas Jeesus, vastu mult" (Kolga-Jaani)
- V "Su hooleks ennast annan ma" (Mustjala)
- VI "Lenda üles kurbtusest" (Otepää)
- VII "Minu hing, oh ole rõõmus" (Lääne-Nigula)
- VIII "Ma vaatan üles mäele" (Saaremaa) - Veljo Tormis (1930–2017) – "Jaanilaulud" tsüklist "Eesti kalendrilaulud": VII Jaanilaul (tekst: rahvaluule)
segakoorile ja orkestrile: (1967/2009) - Erkki-Sven Tüür (*1959) – "Psalmoodia"
segakoorile ja orkestrile (1993/2012): III osa, tekst: Psalm 150 - Pärt Uusberg (*1986) – "Muusika"
segakoorile (2008), tekst: Juhan Liiv - Eduard Tubin (1905–1982) – "Igatsus"
segakoorile (1930/1932), tekst: Ernst Enno - Raimo Kangro (1949–2001) – "Vesised kaanonid"
segakoorile op. 32a (1985), tekst: Leelo Tungal
- "Lohutus"
- "Ujuma"
- "Õnnetus"
- "Sägavana" - Jaan Rääts (*1932) – "Intrata"
kammerorkestrile op. 102 (1997) - Arvo Pärt (*1935) – "Silouan's Song ("My soul yearns after the Lord…")
keelpilliorkestrile (1991) - Lepo Sumera (1950–2000) – Concerto per voci e strumenti / Kontsert häältele ja instrumentidele (1997), tekst: Doris Kareva (I, II ja III)
Salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis veebruaris 2018.
Helirežissöör Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kontsert on eetris Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 19.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.