Helilooja Eduard Tubin on reekviemi kohta kirjutanud:
"Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega – ent siiski rangelt tasakaalus – kirjutatud samalaadilist teost kui seda on Kreegi reekviem."
Hirvo Surva:
"Nii ilusat muusikat tasub ikka hoida repertuaatris ja noortele lauljatele seda tutvustada."
Dirigent hindab kõrgelt koori osa noore inimese kujunemises.
Hirvo Surva:
"Ma arvan, et leida suurem stabiilsus oma elus, on tänapäeva keerulises ajas noorele inimesele tähtis omada üht sellist tugipunkti endas, kuhu tulla, kus leida rahu, kus teha muusikat, leida endale palju uusi sõpru terveks eluks ja võib-olla kõige tähtsam, et leida endale parim sõber elus üldse – see on MUUSIKA. Ja minna siis sellega edasi läbi elu."
Cyrillus Kreek (1889–1962) oli helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht, kelle peateos on vaieldamatult reekviem, mis on ühtlasi ka esimene reekviem eesti süvamuusikas.
Teos valmis 1927. aastal vaid mõni kuu enne helilooja 38. sünnipäeva.
Kreek komponeeris kaheksaosalise reekviemi eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 1870. aastal tõlgitud Mozarti reekviemi teksti. Helilooja käsikirjas on ka ladinakeelne tekst, kuid see on lisatud hiljem ja mitte Kreegi enda poolt.
Reekviemi esiettekanne toimus Estonia kontserdisaalis 20. oktoobril 1929. aastal ning selle esitasid Eesti Muusika Osakonna segakoor ja Estonia sümfooniaorkester Juhan Aaviku dirigeerimisel.
Otseülekanne Tallinna Jaani kirikust pühapäeval, 5. novembril kell 17.
Toonmeister on Kaspar Karner, heliinsener Anton Ventsel, toimetaja Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.