Normunds Šnē armastab koostada Sinfonietta Rīgale kontsertidele avastuslikke, erinevaid ajastuid ühendava muusikaga kavu.
Esmaettekandele tuleb Andris Dzenītise (1978) Kontsert klavessiinile ja orkestrile "Strēles" (Valguskiired), mis on inspireeritud sümbolistist maalikunstniku Rūdolfs Pērle (1875-1917) maalist "Päike".
Andris oli heliloojana lausa imelaps ja tema esimesed (väga) tõsised teosed ilmusid juba Emīls Dārziņši muusikakoolis päevil Pēteris Vasksi juhendamisel. Hiljem õppis Dzenītis Läti Muusikaakadeemias ja ka Vilniuses ja Viinis.
Dzenītise muusika on ühtaegu nii kaasaegne kui ka romantiline, väga ilmekas ja mõtisklev.
Poola muusika esileedi Grażina Bacewiczi (1909 – 1969) helitöid mängitakse kontserdisaalides üsna harva.
Tema tuntuim teos, Kontsert keelpilliorkestrile on kummardus Bartoki orkestrikontserdile.
Joseph Martin Krausi (1756-1792) on saanud hüüdnimeks Rootsi-Mozart.
Ta sündis Mozartiga samal aastal ja elas temast vaid aasta kauem.
Väidetavalt on Kraus ja Mozart 20e aastasena ka isiklikult kohtunud.
Bachi poegadest noorim, Johann Christian Bach pälvis muusikaajaloolastelt hüüdnime Londoni-Bach ja läka ajalukku põhiliselt lavamuusikaga.
Tema noopõlves loodud kontserdid avastati poolvenna Carl Philipp Emmanuel Bachi käsikirjade hulgast.
Kontserdi solist on nimekas Läti klavessiinikunstnik Ieva Saliete, kes tegutseb põhiliselt Freiburgis ja Baselis.
Kava:
- Joseph Martin Kraus (1756-1792) – Sümfoonia c-moll
- Johann Christian Bach (1735-1782) – Klavessiinikontsert f-moll
- Grażyna Bacewicz (1909-1969) – Kontsert keelpillidele
- Andris Dzenītis (1978) – "Valguskiired", klavessiinile ja keelpillidele
Kontsert toimus 3. novembril Riia suurgildi saalis, salvestas Radio Klasika. Klassikaraadiost saab kuulata kolmapäeval 29. novembril kell 19.05
Toimetaja on Tiia Teder.

Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.