Hollandi dirigent Bas Wiegers on ERSO ees sage külaline.
Koostöö sai alguse juba 2016. aastal Kölnis toimunud festivalil "Acht Brücken".
2022/23 hooajast töötab karismaatiline dirigent ühena Müncheni kammerorkestri dirigentidest ning esineb külalisdirigendina regulaarselt koos erinevate orkestritega üle maailma.
Viimati oli Wiegers ERSO ees 2022. aasta aprillis, mil Triin Ruubeli soleerimisel esitati Tôru Takemitsu teos "Nostalgia".
Kontserdi avab uudisteos – Liina Sumera esimene ERSO tellimus.
Liina Sumera teos "Kimäär" on saanud inspiratsiooni unenägudest, kus võivad seguneda erinevad inimesed, minevik ja tulevik, moodustades ebaloogilise või lausa õudselt groteskse terviku.
"Unenäod peegeldavad midagi meie hinge kohta," ütleb Liina Sumera, kes näeb ise harva unenägusid, aga need on alati meeldejäävad.
Koos Wiegersi ja ERSOga on laval ka pianist Age Juurikas, kelle esituses kuuleme Manuel de Falla teost "Ööd Hispaania aedades".
De Fallat peetakse üheks Hispaania tähtsaimaks heliloojaks, kelle mõju ulatub üle kogu Euroopa, sest enne teda olid hispaania muusika ja rahvatraditsioonid väljaspool Pürenee poolsaart peaaegu tundmatud.
De Falla oli pärit Andaluusiast ja ka "Ööd Hispaania aedades" helikeel viitab regiooni araabia mõjudega minevikule.
Ta alustas seda teost 1909. aastal nokturnikogumikuna sooloklaverile , kuid pianist Ricardo Viñesi ettepanekul muutis ta nokturnid teoseks klaverile ja orkestrile.
De Falla lõpetas teose 1915. aastal ja pühendas selle Viñesile. Esimesel ettekandel ei mänginud seda aga ei Viñes ega Falla (kes oli teatavasti ka võimekas pianist), vaid José Cubiles.
Esiettekanne toimus 9. aprillil 1916 Madriidi Teatro Realis, Madriidi sümfooniaorkestrit dirigeeris Enrique Fernández Arbós.
Viñes mängis teost esmakordselt selle San Sebastiani esiettekandel, vahetult pärast maailma esiettekannet sama orkestriga.
Sel õhtul oli publiku hulgas Arthur Rubinstein, kes tutvustas teost Buenos Airesele. Pariisi esiettekanne toimus 1920. aasta jaanuaris, pianist Joaquín Nin mängis Fernández Arbósi käe all.
Helilooja ise oli solist Londonis 1921. aastal toimunud esiettekandel Queen's Halli kontserdil Edward Clarki juhatusel.
Teoses on kujutatud kolme aeda:
En el Generalife - "Generalifes" Esimene osa kujutab Alhambrat ümbritsevaid jasmiinihõngulisi aedu.
Danza lejana - "Kauge tants" Teine aed on tundmatu ja kauge paik, mida kujutab helilooja eksootiliste rütmidega.
En los jardines de la Sierra de Córdoba - "Sierra de Córdoba aedades"
Kontserdil kõlab veel Igor Stravinski legendaarne "Kevadpühitsus".
Ballett "Kevadpühitsus" esietendus 1913. aastal Pariisi Théâtre des Champs-Élysées"s šokeerides elegantse klassikalise balletiga harjunud publikut nii oma barbaarsena mõjunud kõlamasside ja metsikute rütmide kui paganlikust maailmast pärineva süžeega.
Ameerika helilooja, dirigent ja üks mõjukamaid klassikalise muusika edendajaid Leonard Bernstein on ülistanud Stravinski helikeele originaalsust ning öelnud veel 60 aastat pärast "Kevadpühitsuse" loomist, et selles teoses on "parimad dissonantsid, mis eales välja mõeldud, parimad asümmeetriad, polütonaalsused, polürütmika ja mis iganes".
Kava:
- Liina Sumera – "Kimäär" (esiettekanne)
- Manuel de Falla – "Ööd Hispaania aedades"
- Igor Stravinski – "Kevadpühitsus"
Otseülekanne Estonia kontserdisaalist.
Vahendavad helirežissöör Ats Treimaa, heliinsenerid Magnus Kaus ja Roman Belov ning toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.