Kava:
* Gabriel Fauré süit "Pelléas ja Mélisande"
* Jean Sibeliuse kuues sümfoonia d-moll
* Francis Poulenci Stabat Mater
Maurice Maeterlincki näidendi "Pelléas ja Mélisande" musikaalsus inspireeris Gabriel Fauréd looma muusika näidendi ingliskeelsele esmaesitusele. Hiljem kirjutas ta muusika ümber süidiks ja redigeeris seda korduvalt, lisades sinna ka ühe oma varasema teose – "Sitsiliaana" –, mille ta võis olla kirjutanud Moliére'i näidendi "Kodanlasest aadlimees" jaoks.
Fauré muusika on elegantne, rahulik ja maagiline ning peegeldab näidendi emotsionaalset ja sümbolistlikku atmosfääri.
Jean Sibeliuse kuues sümfoonia d-moll op. 104 on helilooja üks mõistatuslikemaid sümfooniaid. Kuues näib kulgevat justkui mööda sädelevat, tasast ja müstilist helidemaastikku. "See sümfoonia meenutab mulle alati esimese lume lõhna", on helilooja öelnud.
Stabat Mater valmis Poulencil pärast sõbra, teatrikunstnik Christian Bérardi surma. Algselt hellitas ta mõtteid reekviemi kirjutamisest, kuid pärast palverännakut Rocamadouri Musta Madonna kuju juurde, valis ta inimlähedasema Stabat Materi teksti. 13. sajandi luuletekst kujutab Neitsi Maarja valu risti jalamil, kus rippus Jeesus. Stabat Mater jõudis esmaettekandeni 1951. aastal Strasbourgi Festivalil. Kuigi Stabat Mater on tõsine vaimulik teos, on Poulenc endale omaselt astunud mõnikord selle pühalikust karakterist välja, lastes muusikal kõneleda intiimsemas ja maisemas keeles.
Esinevad Kristel Pärtna (sopran), Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Arvo Volmer.
Otseülekannet vahendab Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.