"Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega — ent siiski rangelt tasakaalus — kirjutatud samalaadilist teost, kui seda on Kreegi reekviem," on öelnud helilooja Eduard Tubin.
Cyrillus Kreegi "Requiem" on omas žanris esimene eestikeelne teos, mida on seetõttu nimetatud Eesti reekviemiks. Peagi 100 aasta vanuseks saava suurvormi juhatab sisse rahvapäraste koraaliviiside töötluste I vihik "Vaimulikud rahvaviisid segakoorile" – Peterburi konservatooriumi üliõpilasena sündinud kogumik, milles avaldub helilooja erihuvi rahvapäraste koraalivariantide talletamise ja edasikandmise vastu. Nii saavad kontsertidel kokku Kreegi loomingus põimunud liturgiline ja pärimuslik traditsioon.
Kava:
Cyrillus Kreek
- Vaimulikud rahvaviisid segakoorile, I vihik (1917)
1. Kas on linnukesel muret (Uus lauluraamat, nr 503)
2. Mu süda, ärka üles (Uus lauluraamat, nr 65)
3. Armas Jeesus, sind ma palun (Uus lauluraamat, nr 86) (1917)
4. Oh kui õndsad on need pühad taevas (Uus lauluraamat, nr 628) (1917)
5. Ma tulen taevast ülevelt (Uus lauluraamat, nr 132) (1917)
6. Kui suur on meie vaesus (teksti allikas teadmata) - Requiem c-moll (1927/1959)
1. Introitus
2. Dies irae
3. Recordare
4. Oro supplex
5. Domine Jesu
6. Hostias
7. Sanctus
8. Agnus Dei
Esitavad: Marie Roos (sopran), Rainer Vilu (bariton), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja puhkpillikvintett koosseisus Tuule-Helin Krigul (flööt), Aleksander Hännikäinen (oboe), Toomas Vavilov (klarnet), Peeter Sarapuu (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv).
Orelil Ene Salumäe. Dirigent Tõnu Kaljuste.
Vahendavad helirežissöör Siim Mäesalu, heliinsenerid Magnus Kaus ja Roman Belov ning toimetaja Miina Pärn.
Otseülekanne Haapsalu toomkirikust algab laupäeval, 30. mail kell 20.






















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.