"Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega — ent siiski rangelt tasakaalus — kirjutatud samalaadilist teost, kui seda on Kreegi reekviem," on öelnud helilooja Eduard Tubin.
Cyrillus Kreegi "Requiem" on omas žanris esimene eestikeelne teos, mida on seetõttu nimetatud Eesti reekviemiks. Peagi 100 aasta vanuseks saava suurvormi juhatab sisse rahvapäraste koraaliviiside töötluste I vihik "Vaimulikud rahvaviisid segakoorile" – Peterburi konservatooriumi üliõpilasena sündinud kogumik, milles avaldub helilooja erihuvi rahvapäraste koraalivariantide talletamise ja edasikandmise vastu. Nii saavad kontsertidel kokku Kreegi loomingus põimunud liturgiline ja pärimuslik traditsioon.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja puhkpillikvintett koosseisus:
Tuule-Helin Krigul (flööt), Aleksander Hännikäinen (oboe), Toomas Vavilov (klarnet), Peeter Sarapuu (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv), Ene Salumäe (orel). Dirigent Tõnu Kaljuste.
Salvestatud Haapsalu toomkirikus 30. mail 2026.
Kontserdi helirežissöör on Siim Mäesalu. Kontsert on eetris pühapäeval, 14. juunil kell 19.

















































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.