Seekord jutuks Bütsants ja ikoonid. Eikön (kreeka keeles pilt või kuju) ehk ikoon on enimtuntud kunstiliik Bütsantsis. Vanad ikoonid valmistati vahavärvidega (enkaustika), mis kuivasid kiiresti. Hiljem hakati kasutama munaemulsioon-temperat. Maali alusena tarvitati puitu, kangast, marmorit, vahel ka elevandiluud. 6. sajandist pärinevad pühade isikute portreed. Nähtava kujutise kaudu võis usklik mõista nähtamatut vaimsust, märki jumaliku väe kohalolekust. Pärast pilditüli lõppu 843. aastal formuleeriti religioosse kunsti põhimõtted. Teoseid hinnati kui meediume, millele usklikud said suunata oma palved.
Alates 12. sajandist laieneb ikoonide temaatika. Kristuse, Jumalaema ja kaitsepühakute kõrvale tulevad sündmuste kujutamisega seotud sü?eed: Maarja kuulutamine, Kolgata stseenid, maaliti mitmest osast koosnevaid paljude stseenidega pannoosid.
Ikoonimaalijad koondusid varakult ametkondlikult ja moodustasid koolkondi. Koolkondade sünd ja tugevnemine sõltus materiaalsetest teguritest ja vaimsest keskkonnast. Basilius (Basileios) Suure sõnad: "Seda, mida sõna ilmutab kõrvale, näitab vaikiv maal pildina."

Kontserdiülekanded Klassikaraadios. September ja oktoober 2026
Tutvu siin kavaga või kuula järele!
Linkide alt on leitavad ülekannete salvestused.









































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.