Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on vanim ja järjepidavaim asutus, mis tegeleb Eesti teatri- ja muusikaloo säilitamise, vahendamise ja uurimisega. Muuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti 22. märtsil 1924. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. Esialgu tegutses muuseum Kadrioru lossis, kuni 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones.
Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning Särevi Teatritoa nimeline filiaal.
Eesti muuseumide hulgas suuruselt teises kogus on üle 740 000 museaali. Ekspositsioonipinda on muuseumis aga pigem vähe – tagasihoidlikul 200m² suurusel ekspositsioonipinnal näeb täna umbes 250 museaali.
Jaanuaris toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade galal võitis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uus püsinäitus "Lood ja laulud" parima püsinäituse tiitli ja suure Muuseumiroti. 2017. aprillis avatud näitus tutvustab Eesti ajalugu läbi muusika ja teatri, kasutades raamina kirjandusteoseid ja laule.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor Tanel Veeremaa räägib muuseumi uuest püsinäitusest ning sellega tehtud sammudest kaasaegse muuseumikultuuri suunas. Ringkäigul näitusesaalis saab teada, mis häält teeb uhke kaelkirjak-klaver ning kuidas jõudis muuseumisse Eesti esimene Grammy.
Juba palju aastaid on muuseum oodanud, kuni ühel päeval saab Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool endale uue maja ning alles jäänud ruumid leiaksid täies ulatuses kasutust ekspositsiooni ja näituste pinnana. Ühe olulise asjana ongi muuseumil puudu ajutiste näituste saal, mis annaks võimaluse oma kogusid rohkem näidata ja vahetada, misjärel kasvaks ilmselt ka kordukülastluste arv. "Läbirääkimised muuseumi laienemise teemal on alles algusjärgus," kinnitab direktor Tanel Veeremaa. Suuremad muutused on seotud ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi võimaliku liitmisega Ajaloomuuseumiga. Veeremaa sõnul on muuseumimaastikul selline reforminine käinud juba mitmeid aastaid ning olukorrad paljudes muuseumides on muutunud. "Meie plaan on ühineda Ajaloomuuseumiga. Täpsemad läbirääkimised selles valdkonnas on suures osas selle aasta teema. Mina näen tegelikult selles valdkonnas, mis puudutab kogu tugistruktuuri asutuses sees, et selline liitumine võiks olla kasulik," ütleb Veeremaa.
Muuseumi muusikaosakonna juhataja Kristo Matson räägib pikemalt muuseumi kullavaramust ehk käsikirjade kogust ning sellest, kuidas jõuavad kultuuriväärtuslikud materjalid muuseumi fondidesse. Juttu tuleb ka muusikaosakonna töökorraldusest ja uutest suundadest. Matsoni sõnul võiks suurem tähelepanu muuseumis olla silmapaistvatel eesti muusikutel. "Kui muuseumil oleks võimalik laieneda, siis suurte muusikute kohta on meil palju materjali ja see vääriks näitamist."
Ruumikitsikuse kõrval on mureteguriks ka inimressursi vähesus. "Meie kogudes on üle 740 000 museaali, kuid töötajaid saab kokku lugeda vaid kahe käe sõrmedel," ütleb direktor Tanel Veeremaa. Kristo Matson lisab, et inimjõu vähesus on peamine takistav tegur ka uurijate ja arhiivide küsimuses. "Uurija koha loomise küsimus on olnud üleval mitmeid aastaid. See tekitab olukorra, kus on väga suur hulk suurepärast materjali, aga selle jaoks, et saaks seda mõistlikult vahendada avalikkusele, tuleb see ise läbi uurida. Sellise süvenenud töö peale pole täna lihtsalt ressurssi, sest selle võtavad ära teised tegevused – uute fondide vastuvõtmine, arhiveerimine, digiteerimistööd, retrospektiivne sisestamine ja muuseumi pillikogu korrastmine," selgitab Matson. "Teatri- ja Muusikamuuseum võiks olla üks selline muuseum, kuhu tulevad meie külalised ja kuhu me ise toome oma külalised – ehk mille üle me ise oleme väga uhked," loodab Veeremaa.
„Helikaja“ on Klassikaraadio eetris laupäeval, 10. märtsil kell 9 ja kordub pühapäeval, 11. märtsil kell 12. Saate toimetab Johanna Mängel.
"Helikaja" iganädalane rubriik "Muusik mõtleb" keskendub perekonnale. Mikrofoni ääres on Hektolei Paju.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.