Viini Riigiooper tähistab lavastusega Gottfried von Einemi 100. sünniaastapäeva.
Helilooja Gottfried von Einem sündis Bernis Austria diplomaadiperes. Tema lapsepõlv möödus vaheldumisi Pariisis ja Berliinis, 1937 aastal asus poiss õppima Paul Hindemithi juurde.
Üliõpilasajal sai Einemist Berliini Riigiooperi repetiitor, Herbert von Karajan oli toona seal peadirigendiks.
Gottfried von Einem töötas ka assistendina Bayreuthi festivalil.
1941. aastal hakkas ta Boris Blacherilt võtma kontrapunktitunde ja sel ajal kirjutas ta ka oma esimese katsetuse muusikateatri jaoks, balleti Printsess Turandot, mis võeti hästi vastu.
II Maailmasõja jooksul aitas Einem Berliinis noort andekat juudi muusikut nimega Konrad Latte, ta võttis mehe tööle oma balleti lavastusmeeskonda ja lasi tal käia Riigiooperis oma sissepääsuloaga.
Latte oli üks holokaustist pääsenud juute, kellest sai hiljem Berliini Barokkorkestri dirigent. Gottfried von Einemit aga tuntakse eeskätt tema ooperite järgi, neis võime kuulda nii Prokofjevi kui Stravinski mõjutusi ja ka jazzilikke harmooniaid.
Ooperisse on ta valanud nii Franz Kafka “Protsessi” kui Friedrich Schilleri “Salakavaluse ja armastuse” teema.
Kokku on ta loonud kaheksa ooperit, viimased tulid esiettekandele 1990ndatel.
Teose maailma esietendus toimus 6. augustil 1947 aastal Salzburgi Festivalil. Edukas maailmaesiettekanne võlgneb tänu Einemi partituuri rikkalikule muusikadramaturgiale.
Einemi debüütooper toob lavale seadusliku hirmuvalitsuse 18. sajandi lõpu Prantsusmaal. Lavateose tegevus toimub samal ajal kui Umberto Giordano ooperis “Andrea Chenier”.
Ooperi nimikangelaseks on Prantsuse valitseja Georges Danton, kes läks 1794. aastal giljotiini alla, sattudes vastuollu Robespierre’iga.
Ooperi aluseks on Saksa kirjaniku Georg Büchneri draama, see oli 205 aastat tagasi sündinud näitekirjaniku esimene teos, mida päris kaua ei avaldatud.
Alles peale kõva tsensuurisõela lubati see trükki aastal 1835 ja pikka aega ei julgenud ükski teater seda lavastada. Peale Büchneri surma jõudis näidend ka lavale.
Aastal 1921 esilinastus samateemaline saksa tummfilm ja näidend tuli lavale arvukates teatrites eeskätt saksakeelses kultuuriruumis, seda on lavastatud ka Eestis – Draamateatris 1989 aastal esietendunud lavastuses tegi nimiosa Jüri Krjukov.
Draama tegevus toimub 1794. aasta kevadel, kui täitub viis aastat Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni algusest.
Peaaegu kõik draama tegelased on ajaloolised isikud ja kaalukas osa nende repliikidest vastab ajaloolisele tõele.
Büchneri raamat on ilmunud ka eestikeeles tõlkes Loomingu Raamatukogus ja aastal 1963 oli esimest korda Eesti Raadio eetris samateemaline kuuldemäng.
Gottfried von Einemi ooperi libreto on loonud koos heliloojaga tema õpetaja Boris Blacher.
Sisukokkuvõte:
Maximilien Robespierre on haaranud võimu ja hukkab igal sammul teisitimõtlejaid.
Üks tema vastaseid on Georges Danton, kes tunneb, et tema kohuseks on türanliku äärmusluse vastu välja astuda.
Küll ei usu Danton, et selleks on juba aeg küps. Siiski naeruvääristab ta Robespierre’i otse näkku tema võltsi vooruslikkuse pärast.
See mõjutab Robespierre’i järgima noore fanaatiku Saint-Just’i soovitust arreteerida Danton ja tema lähikondlased, Hérault de Séchelles ja Camille Desmoulins.
Kuigi Danton saab plaanitavast arreteerimisest varem teada, keeldub ta põgenemisest ning annab end vabatahtlikult Robespierre’i kätte.
Danton ja tema sõbrad on vangis. Danton ei saa enam loota rahvahulkade abile, kes olid alguses solidaarselt tema selja taga, aga nüüd hakkab avalik arvamus pöörduma tasapisi tema vastu.
Kardetud sõjatribunali ees kaitseb osava kõnemehena tuntud Danton end oskuslikult.
Kuid siis esitab Saint-Just süüdistatava vastu võltsitud asitõendeid. Danton süüdistab Robespierre’i, Saint-Justi ja “Kaitsekomitee kaarnaid” reeturlikkuses.
Selle peale kistakse vangid jõuga hukkamisele. Danton ja tema sõbrad giljotineeritakse.
Rahvamassid juubeldavad hukkamisel ja hüüavad “Elagu!”
Desmoulinsi naine Lucille, kes on kaotanud mõistuse, otsustab oma saatuse, hüüdes: “Elagu kuningas!”
Viini Riigiooperis on see ooperi kolmas lavastus.
Kuulame salvestust, mis on tehtud tänavu 24. märtsil.
Osades:
* Georges Danton - Wolfgang Koch
* Camille Desmoulins - Herbert Lippert
* Herault de Sechelles - Jörg Schneider
* Robespierre - Thomas Ebenstein
* Camille Desmoulins naine Lucille - Olga Bezsmertna
Viini Riigiooperi koori ja orkestrit juhatab Susanna Mälkki.
“Dantoni surm” kõlab Klassikaraadio eetris 16. aprillil kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.