Eugen Kapi väga ulatusliku heliloomingu hulka kuuluvad ooperid, balletid, vokaalsümfoonilised suurvormid, kolm sümfooniat, sümfoonilised lühivormid, instrumentaalkontserdid, suur hulk kammerteoseid, soolo- ning koorilaule. Tema heliloomingule on omane seotus eesti rahvamuusikaga, meloodiarikkus, tantsulisus, lüürilised, eepilised ja heroilised kujundid ning kompositsioonitehniline meisterlikkus.
Eugen Kapp töötas kohtadel, kus pidi tegema asju, mis talle omased ei olnud. Ta oli loojanatuur, mitte ametnik. "Praegu tagasi vaadates - nendest rasketest aegadest tuli ta auga välja, kellegi kohta halba ütlemata, nõutud hukkamõistuga kaasa minemata. Ta elas ja rääkis nii, nagu tundis ja mõtles. Ta oli loomulikke asju loomulikult nägev inimene, ja teda võeti ka kuulda, sest tema sõnade taga oli veendumus," on meenutanud Mare Põldmäe.
Stuudios on Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.