Esitavad Eesti Rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor, Uue Tänava Orkester, Iris Oja (metsosopran), Piret Aidulo (orel), Indrek Vau (trompet), Anto Õnnis ja Kristjan Mäeots (löökpillid).
Dirigendid on Mikk Üleoja ja Kaspar Mänd.
Cyrillus Kreegi "Requiem" on eesti muusikaloo esimene reekviem.
Teose loomist alustas helilooja 1925. aasta sügisel ja lõpetas kaheksaosalise "Requiemi" partituuri 27. septembril 1927.
Esiettekanne toimus 20. oktoobril 1929. aastal Estonia kontserdisaalis Juhan Aaviku juhatusel.
Kreegi "Requiem" on kirjutatud eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud Mozarti reekviemi teksti.
Helilooja Eduard Tubin on kirjutanud Kreegi "Requiemi" kohta: "Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega – ent siiski rangelt tasakaalus – kirjutatud samalaadilist teost kui seda on Kreegi Requiem."
Eduard Tubina tähtsaim vokaalsuurteos "Reekviem langenud sõduritele" on kirjutatud 1950. aastal meeskoorile, aldile, orelile ja löökpillidele.
Esiettekandele tuli reekviem 17. mail 1981 Stockholmis autori juhatusel – see oli üldse viimane kord, kui Tubin dirigeeris.
1979. aastal antud intervjuus tunnistas Tubin, et kirjutas selle teose Eesti Rahvusmeekoorile ning andis partituuri üle koori kunstilisele juhile Gustav Ernesaksale.
Esiettekanne Eestis sai võimalikuks siiski alles 1989. aastal, kuna helilooja ja tekstiautorid Henrik Visnapuu ja Marie Under olid pagulased ning nõukogude ideoloogiaaparaadi arvates peeti teoses meeles "valel poolel" sõdinud sõdureid.
Tubin, kes oli kogenud kahe maailmasõja koledusi, pühendas reekviemi kõigi mõttetult hukkunud sõdurite mälestuseks.
Kontserdid on pühendatud juuniküüditamise ohvrite mälestusele ja toimuvad koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga.
Estonia kontserdisaalist vahendavad kontserti helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Lisete Velt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.