Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 – 24. jaanuar 1993) on Eesti koorimuusika vundament, rahvusmeeskoori looja, laulupidude legend, suurte dirigentide õpetaja, kirjamees ja omaaegne arvamusliider.
Ernesaksa a cappella koorilooming sisaldab rohkem kui 300 koorilaulu, muusikat on ta kirjutanud kõikidele kooriliikidele, ka rohkelt lastelaule.
Siiski on üle poole kooriloomingust komponeeritud meeskoorile – kooriliik, mis heliloojat enim paelus. Mitmed Ernesaksa laulud on üle aastakümnete menukad ja siiani kontserdikavades: "Hakkame, mehed, minema", "Sireli, kas mul õnne", "Kutse".
1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku säilivuse sümbol.
Nõukogude Eesti perioodil ajal oli see Eesti NSV ametliku hümni kõrval teine mitteametlik hümn, mille esitust laulukaare all peeti võimulolijate vaatepunktist ohtlikuks.
Lisaks komponeerimisele, dirigendi- ja pedagoogiametile oli Ernesaks ka andekas kirjamees, avaldades artikleid ja kirjutades paljudele oma lauludele teksti.
Tema sulest ilmus viis raamatut: artiklite kogumik "Suu laulab, süda muretseb"! (1971), 1977. aasta telesaadetest väljakasvanud raamat "Nii ajaratas ringi käib", mälestusteraamatud "Kutse" (1980) ja "Laine tõuseb" (1983) ning laulupeoteemaliste artiklite kogumik "Laul, ava tiivad2 (1985).
2004. aastal andis Eesti Muusika Infokeskus välja raamatu "Gustav Ernesaks. Koorijuht ja helilooja", mille autor on Tiia Järg.
Gustav Ernesaks oli väga hinnatud pedagoog.
Alates 1937. aastast alustas ta pedagoogitööd Tallinna Konservatooriumis ning tema õpilaste hulka kuuluvad Jüri Variste, Harald Uibo, Uno Järvela, Kuno Areng, Olev Oja, Silvia Mellik, Tiia-Ester Loitme, Alo Ritsing, Eri Klas jpt.
Ernesaksa kirg kooride vastu elab aga edasi tänases RAMis.
Kui II maailmasõja ajal (1941–1944) oli Ernesaks mobiliseeritud nõukogude tagalasse, siis sealt naasnuna asutas ta 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Meeskoori (1953 aastast Riiklik Akadeemiline Meeskoor, 1989 aastast Eesti Rahvusmeeskoor) ja oli selle peadirigent 1975. aastani.
Laulupeo ühendkoore juhatas Gustav Ernesaks viimast korda 1990. aasta suvel.
(Kasutatud materjalid: Eesti Muusika Infokeskus).
Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale pühendatud kontserdil esinesid Eesti Rahvusmeeskoor, kes eeloleval kontserdihooajal tähistab 75. aastapäeva (koori kunstiline juht ja peadirigent on Mikk Üleoja), Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva) ja Rahvusooper Estonia poistekoor Jukud ja Juhanid (dirigendid Jaanika Kuusik ja Mariliis Kreintaal). Klaveril saatis Andres Lemba.
Kõlab Gustav Ernesaksa looming:
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja
- "Päike vajus pärnapuule" (1935), tekst: Eduard Visnapuu
- "Kutse" (1957), tekst: Juhan Smuul (Solist Mart Kroon)
- "Vanade kaptenite kalmul" (1972), tekst: Manivald Kesamaa
- "Veart kellad" ("Taadile") (1977), tekst: Ilmar Sikemäe
- "Õhtu rannas" (1950), tekst: Juhan Smuul
- "Laine tõuseb" tsüklist "Kuidas kalamehed elavad" (1953), tekst: Juhan Smuul
- "Hakkame, mehed, minema" (1935) tekst: rahvaluule, "Vana kannel"
Rahvusooper Estonia poistekoori Juhanid
Klaveril Andres Lemba, dirigent Jaanika Kuusik
- "Hõbepurjeses paadis" (1955), tekst: Evald Tammlaan
Jukud, Juhanid ja poistekoor
Klaveril Andres Lemba, dirigent Hirvo Surva
- "Rongisõit", seadnud Andres Lemba (1956/seade 2018), tekst: Ellen Niit
Rahvusooper Estonia poistekoor, dirigent Hirvo Surva
- "Tartu valgel ööl" (1970), tekst: Ernst Enno
- "Kuulajale" (1973), tekst: Betti Alver
- "Helin" (1973), tekst: Juhan Liiv
Eesti Rahvusmeeskoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor
Dirigent Mikk Üleoja
- "Muusikale" (1977), tekst: George Gordon Noel Byron, tõlkinud Minni Nurme)
Eesti Rahvusmeeskoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor
Dirigent Hirvo Surva
- "Kes selle tamme istutas" (1977), tekst: Leili Andre
2018. aastal Eesti Kooriühingu poolt Aasta Kooriks kuulutatud Rahvusooper Estonia poistekoor osales eelmisel nädalalõpul (5-7 juuli) Venemaal, Petrozavodskis II rahvusvahelisel vaimuliku muusika festivalil, kus saadi Grand Prix' ning eripreemia vaimuliku teose parima ettekande eest.
Konkursil tuli esitada vaimulik teos, kodumaise helilooja teos ning rahvamuusika teos, poistekoori esituses kõlasid Sergei Rahmaninovi "Bogoroditse Devo" ("Богородице Дево, радуйся"), Arvo Pärdi "Solfeggio" ja Veljo Tormise "Küla kuuleb".
Rahvusooper Estonia poistekoori asutas 1971. aastal professor Venno Laul Riikliku Aakadeemilise Meeskoori poistekoorina, hiljem kandis see üle kümne aasta ka Eesti Poistekoori nime.
Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu ning 2001. aastast on koori kunstiline juht ja peadirigent Hirvo Surva.
Laulutaat Gustav Ernesaks on meie muusikaloos suurte tähtedega – tema pühendumus kodumaise koorimuusika arengusse oli sügav, kirglik ja kordumatu.
Tallinna Lauluväljakul on Gustav Ernesaksa mälestuseks skulptuur, mis paigaldati sinna juunis 2004.
Kuju autorid on Ekke Väli ja Vello Lillemets, kuju on pronksist, kaalub 2,5 tonni ja kõrgub üle kahe meetri.
Kontserdisalvestuse helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Eetris neljapäeval, 13. juunil kell 19.
- Kuula ka teisi kontserte:
- Tänavu kevadel möödus 75 aastat Gustav Ernesaksa Lydia Koidula tekstile kirjutatud kultuslaulu "Mu isamaa on minu arm" loomisest,
Klassikaraadios oli sel puhul väikesari. - Gustav Ernesaksa elu ja loomingut kajastab 14. juunil esietenduv koorimuusikalavastus "Hakkame, mehed, minema", mille autor Andra Teede ning lavastaja, heli- ja videokujundaja Veiko Tubin on saates Suvila 14. juunil kell 13 (saatejuht Tarmo Tiisler).
Kuula ka teisi saateid Suvila:
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.