Kodumaise muusika üks kaunimaid suurteoseid valmis heliloojast sõbra mälestust silmas pidades. Nõukogude perioodil üliharva kõlanud reekviem on taasiseseivumise järel üsna sageli esitamisel just riiklikel pühadel.
Cyrillus Kreek alustas reekviemi kirjutamist 1925. aasta sügisel ja lõpetas kaheksaosalise teose partituuri kaks aastat hiljem.
Helilooja võttis aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud Mozarti reekviemi teksti ning kuigi käsikirjas on ka ladinakeelne tekst, on see lisatud hiljem ja mitte Kreegi enda poolt.
Kreek, kes kirjutas teose arvatavasti Peeter Süda mälestuseks, on näinud ette teose esitamist eestikeelsena.
Cyrillus Kreek oli Eesti helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht, kelle peateos on vaieldamatult just Reekviem, see on ühtlasi ka esimene reekviem meie kunstmuusikas.
Kreek oli kirglik rahvalaulude koguja ja nende süstemaatiline korrastaja ning hakkas esimese eestlasena rahvaviise fonograafiga salvestama.
Ent mitte ainult rahvaviisid ei kaja vastu Kreegi muusikas, tal on ka originaalloomingut, lisaks koorimuusikale ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat.
Karl Ustav Kreek (03.12.1889 Saanika küla, Läänemaa – 26.03.1962 Haapsalu), kelle pere Vormsil elades õigeusku salviti, sai venepärase nime Kirill, sellest omakorda tuli heliloojale hilisem kunstnikunimi Cyrillus Kreek. Ta õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni ning pärast kooli lõpetamist töötas neli aastakümmet õpetajana.
Kreegi muusika suureks alglätteks on meie rahvalaul.
Analoogselt Kreegiga peetaks reekviemi olulisemaks teoseks ka Eduard Tubina loomenimistus.
Tubina reekviem langenud sõdurite mälestuseks on samuti teksti mõttes ebatavaline, sest liturgilise teksti asemel on helilooja viisistanud Henrik Visnapuu ja Marie Underi poeesiat.
1979 valminud reekviem oli üks viimaseid Tubina teoseid ja selle esiettekanne Rootsis oli 1981. aastal (esiettekanne Eestis 1989).
Cyrillus Kreegi reekviemi esiettekanne toimus Estonia kontserdisaalis aga juba 20. oktoobril 1929, ettekannet dirigeeris Juhan Aavik.
Saates kuulame pool aastat tagasi tehtud kontserdisalvestist, kus teose esitavad Oliver Kuusik, Rahvusooper Estonia poistekoor, Estonia Seltsi Segakoor ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester. Dirigeerib Jaan Ots.
Salvestus on tehtud Tallinna Kaarli kirikus 23. veebruaril 2019.
Helirežisöör on Siim Mäesalu, saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
Cyrillus Kreegi Reekviem kõlab Klassikaraadios 1. augustil kell 19.
Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/959457/tana-kontserdisaalis-parnu-muusikafestival-loppkontsert
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.