Ansambel Hortus Musicus koosseisus:
Andres Mustonen (viiul, kunstiline juht)
Anto Õnnis (tenor, löökpillid)
Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)
Otseülekanne Väravatornist pühapäeval, 5. juulil kell 16.
Helirežissöör on Kaspar Karner, toimetaja Kersti Inno.
Raske on Hispaania Kuldse Sajandi täpseid ajalisi piirjoone määratleda.
Selle alguseks loetakse tavaliselt reconquista edukat lõppu 1492. aastal, kuid ta kestis rohkem kui sajandi, kirjanduses ja kunstis kuni seitsmeteistkümnenda sajandi viimase veerandini.
See oli vallutuste ja riigi territooriumi suurendamise aeg. Hispaania Habsuburgide valitsemise all ulatusid riigi piirid Ameerikast ida Indiani, põhja Aafrikani, praeguse Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia territooriumideni.
Habsburgide Hispaania oli maailma tugevamaid ja mõjukamaid riike. Habsburgid olid suured kaunite kunstide patroonid.
See ajastu on maailma kultuurile kinkinud sellised nimed nagu Diego Velázquez, El Greco, Miguel de Cervantes, Lope de Vega ja Pedro Calderón de la Barca.
See oli ka hispaania muusika õitsengu periood, selle mõju ulatus tänu meresõitjatele uuele mandrile, lähematest naabritest Itaaliast ja Prantsusmaast rääkimata.
Salapärasel kombel on üks eredamaid hispaania renessanssmuusika allikaid, ainuke eksemplar 1556. aastal Veneetsias trükitud hispaania ja portugali muusikat sisaldavast kogumikust (Cancionero de Uppsala) sattunud mitmete tuhandete kaugusele põhja - Uppsala raamatukogusse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.