Nii nagu Treimani (drei Mann, saksa keeles – kolm meest) küla sai nime Põhjasõja järel katkust pääsenud meeste järgi, on ka raamatukogu saanud alguse hakkajate meeste eestvedamisel.
Just kolm oli neidki mehi, kes asutasid Orajõe raamatukogu seltsi 1921 aastal.
Mullu tähistas Orajõe raamatukogu järeltulija, Treimani raamatukogu juba sajandijuubelit. Umbes kolmandiku raamatukogu tegutsemisaastatest on seda juhtinud Evi Laarents.
Evi sattus Treimani kanti pärast Tartu pedagoogilise kooli lõpetamist, esmalt Metsapoole kooli õpetajaks.
Viljandimaalt pärit noorele naisele hakkas see kauge rannaküla kohe meeldima, sest siin olid toredad inimesed, kaunis männimets ja meri.
Raamatukogu juhib Evi juba 1986. aastast. Töö on nende kolme aastakümnega palju muutunud ja tegevusi on juurde tulnud, aga tüdimust Evi ei tunne.
"Töötüdimust ei tule üldse peale. Kogu aeg on huvitav ja aina huvitavamaks läheb," ütleb Evi Laarents.
1975. aastast paikneb raamatukogu Treimani kultuurimajas.
Tollane kolhoos Kalur oli majanduslikult heal järjel ja ehitas endale 1960ndate keskel uhke kontori ning kultuurimaja suure, lausa teatrisaali mõõtmetes saaliga, kus näiteks on tehtud filmivõtteid linateose "Tütarlaps mustas" jaoks.
Kultuurimaja saalis toimus kolhoosi hiilgeaastail nii teatrietendusi, populaarsete lauljate kontserte kui ka lõbusaid tantsupidusid.
Treimani rahvamaja saal on tänaseni valla suurim saal. Raamatukogu paikneb maja kõrvaltiivas, kus olid omal ajal direktori, dispetšerite ja kassapidaja kabinetid.
Evi on näinud raamatukogunduses erinevaid aegu. Tema karjääri alguses polnud raamatukoguhoidjal kuigi palju valikuid, rajoonikeskusest saadeti komplekteeritud pakid, milles oli suur osakaal vennasrahvaste kirjandusel ja propagandal, kuid inimesed otsisid taga hoopis teisi raamatuid.
Evi raamatukogutöö algusaastail oli Treimani lugejate kõige populaarsem raamat Silver Anniko "Rusikad", mis loeti lausa ribadeks.
Nüüd on raamatute valik tohutu ja tuleb lausa nuputada, mida tellida kogusse riiulisse.
Evi arvestab raamatuid valides lugejate ootustega ning kasutab oma kogemust ja intuitsiooni. Tänu raamatukogude koostööle ja raamatuvahetuse süsteemile saab lugejatele tellida raamatuid ka kaugemalt.
Menukaimad, pikkade lugejajärjekordadega raamatud olid möödunud aastal Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" ning Jesper Parve "Mees".
Inimesi kütkestavad reisikirjad, Petrone kirjastuse "Minu..." sari ja kriminullid.
Praegusel ajal ilmub väga huvitavaid kriminaalromaane, mis pole sugugi kergekaalukad või "sopakad", nagu vanasti öeldi.
Põhjamaade ja Iirimaa heade kirjanike krimkades on tugevasti kultuurilugu sees, mis paneb lugeja aju tööle, ütleb Evi Laarents.
Lugejate arv on rannaküla raamatukogus aina väiksemaks jäänud. Kui Evi töö algusaastatel, 1980ndatel oli Treimani raamatukogul umbes 500 lugejat, siis praegu on neid alla kahesaja.
Eks vähemaks jääb ka elanike arv ümberkaudsetes külades. Kuid Treimanis on päris arvukas suviste lugejate hulk, sest tegemist on armastatud puhkuserajooniga.
Noorte raamatulugejate kasvatamiseks toimub koostöö Metsapoole kooliga.
Evi Laarents käib kaks korda kuus koolimajas, raamatukastid kaasas, kohapeal laenutamas. Enamik lapsi valib omale siis lugemist.
Kirjandusõpetaja soovitab, kuid ei sunni lugema just kohustuslikku kirjandust. Kõige tähtsam on, et lapsed üldse loeksid!
Mereäärsele külale sobivasti kaunistavad Treimanni raamatukogu merepildid ja kakuaami maketid, mis on pärit kohaliku muuseumiomaniku Ants Linki kogust.
Omaette vaatamisväärsus on raamatukogu helekollane põrand, mis teeb lugejate tuju heaks.
Nagu mujalgi väikestes kohtades peab ka Treimani raamatuhoidja üksinda hakkama saama paljude ülesannetega: raamatute tellimine-laenutamine, ürituste korraldamine, infopunkti külastajate nõustamine ning lisaks ka ruumide koristamine.
Raamatukogu on korraldanud mitmeid tubaseid ja suveüritusi, kohtumisi ja raamatusõprade päevi, mis said alguse 2016.
Idee algatasid lugejatest suvitajad. Tollal rippus valla raamatukogude kohal sulgemisoht ja koos lugejatega pandi pead tööle, kuidas võiks raamatukogu olla nähtavam.
Raamatukogu juurde kuulub Treimanis infopunkt.
Kui 2006 tehti rahvamajas renoveerimistööd, sai just infopunkti ehitus Euroopa piirideülese projekti raamest rahastuse. Infopunktis käib turiste ja rändajaid mitmelt maalt.
"Vajatakse igasugust abi – küsitakse kuhu minna, kuhupoole minna, kust saab majutust ja süüa, või vajatakse auto parandamiseks abi," räägib Evi infopunkti mitmekesisest tööst.
Kohalikud inimesed kasutavad raamatukogu abi digitehingute jaoks või dokumentide väljatrükkimiseks.
Raamatukogu teise korruse ruumides on töökohad internetis töötajatele. Evi sõnul on seal nii doktoritööd kirjutatud kui ka videokonverentsil osaletud.
Maalilises külas, kus on üks Pärnumaa kaunimaid ja soojemaid liivarandu, kõrge ja vana männimets, kaunid päikeseloojangud peaaegu igal õhtul, on ka raamatukogus aastaringi soe ja suvine meeleolu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.