Teos põhineb Aino Kallase samanimelisel romaanil.
Soome-eesti kirjanik alustas ka libretoga 1938. aastal, lõpule viis ja viimistles 1971. aastal valminud teose tekstid Jaan Kross.
30. jaanuari ooperiõhtul kõlab salvestus Vanemuise teatrist 2014. aastast, juhatab Paul Mägi.
"Tuleb tunnustada Paul Mägi teadmisi sellest muusikast – ta oli võtnud orkestrist välja parima," ütleb kriitik Kerri Kotta esietenduse järel saates "Helikaja".
Reigi õpetaja tegevus toimub 1642. aastal Hiiumaal Reigis ja Tallinnas.
Peategelasteks on Reigi kirikuõpetaja ja tema noor naine Catharina, kes armub diakon Joonas Kempesse.
Ooperi sünnilugu on pikk ja vaevaline – see kestis üle 30 aasta.
Eduard Tubin alustas kirjutamist 1941. aastal Vanemuise jaoks, kus ta dirigendina töötas. 1944. aastal aga põgenes ta sõja eest Rootsi ja teos jäi pooleli.
Pärast Tubina teise ooperi "Barbara von Tisenhusen" suurt menu "Estonias" jätkas teatri kirjandusala juhataja Arne Mikk küsimist ka teise ooperi järele.
"Ma loen isiklikult oma elu kõige olulisemaks momendiks, et mul oli õnne Tubinaga kokku puutuda ja teda ahvatleda nende ooperite kirjutamisele," ütleb Arne Mikk.
Aino Kallas oli libretot alustanud Evald Aava jaoks, aga helilooja lahkumisega jäi töö pooleli.
Aava sugulased pakkusid ooperit Gustav Ernesaksale, aga dramaatiline sisu Ernesaksa lüürilise loomuga ei resoneerinud. Nii sattus teos Tubina kätte.
Libreto lõpetajana kaalus Tubin alguses Betti Alverit ja Arne Mikk pidas temaga juba läbirääkimisi. Kaaluti ka Kallase tõlkijat Tuglast.
Aga pärast Jaan Krossi "Püha Jüri monoloogide" lugemist soovis Tubin siiski ainult Jaan Krossiga koostööd jätkata.
"Ta oli eriti liigutatud sellest, kuidas Kross Saalomoni ülemlaulu teksti ooperi armastuseduetti paigutas – noorusest peale oli Tubin oodanud võimalust seda muusikasse valada," meenutab Arne Mikk.
"Reigi õpetaja" sai lõpuks valmis 1971. aastal, aga kuna Tubin oli pagulane ja ooperi nimiosaline oli Nõukogude ideoloogiale sobimatult vaimulik, ei saanud teater luba ooperi lavastamiseks.
"Tubin elas seda väga üle," meenutab Arne Mikk.
Ooperi esietendus toimus alles kaheksa aastat hiljem, 1979. aastal Vanemuises.
Lavastaja Kaarel Ird hankis esietenduse loa otse Moskvast ja etendust juhatas dirigent Erich Kõlar.
Helilooja ise kuulis ooperit esimest korda oma viimasel külaskäigul kodumaale, kui Vanemuine käis Tallinnas külalisetendusel.
"Järgmisel hommikul istusime koos, jagasime muljeid ja ta parandas klaviiris veel viimase pildi tempot, mul on isegi selle kohta tema autogramm võetud," räägib Arne Mikk.
"Päris ausalt öeldes võinuks mõni asi olla parem," ütleb helilooja etendusejärgses intervjuus.
"Ooper ise on kaheksa aastat tagasi kirjutatud ja ega ma ei osanudki ju ette kujutada, kuidas see kõlab," märkis Tubin.
Eduard Tubina kirjast Arne Mikule võib lugeda:
"Selle Reigi õpetajaga pole mul õnne. Sai Irdi kätte ja tuli välja ooper ilma lauljateta."
Selle taga, et Tubina "Reigi õpetaja" siiski lõpuks valmis sai, on Arne Mikk, kes ikka ja jälle Tubinalt sõbralikult ooperi järele küsis – eriti peale 1969. aastal menukalt esietendunud ooperit "Barbara von Tisenhusen", mida mängiti üle 50 korra.
Võrreldes "Barbara von Tisenhuseniga" on "Reigi õpetaja" suhteliselt lühike, kammerlik ooper.
"Ka Tubin ise õppis esimese ooperiga mõndagi," meenutab Mikk.
Estonia akustika eripära oli heliloojal raske ette kujutada ja seega kippus "Barbaras" vahel orkester lauljaid katma.
"Reigi õpetaja orkestratsioon on hoopis teistsugune," kinnitab Mikk.
Paul Mägi ütleb, et ta siiski tegi viimase salvestuse jaoks teatavaid parandusi, et lauljaid alati hästi kuulda oleks.
"Estonia" lavale jõudis teos esimest korda 1988. aastal Paul Mägi käe all.
Klassikaraadio eetris kõlab salvestus, mis on tehtud teose kolmanda, ühtlasi kõige värskema lavastuse juures ehk siis Vanemuises kevadel 2014, ja ka seal oli muusikajuhiks maestro Paul Mägi.
Lavastaja Roman Baskin peab Tubina rikka muusikaga Reigi õpetajat üheks Eesti parimaks ooperiks.
"Autorite kolmiku Aino Kallas, Eduard Tubin ja Jaan Kross sümbioosis on sündinud võrratu tulemus," leidis lavastaja Roman Baskin.
Naispeaosa Catharinat laulab Karmen Puis.
"Catharina on õnnetu ja üksik naine, kes on kaotanud lootuse," räägib ta oma kangelannast.
Puisi kehastuses on ta tugev, julge ja puhas naine.
"Ta jääb oma armastusele kindlaks, tulgu või surm."
Nimiosaline Jassi Zahharov loob suure dramaatilise rolli.
Paavali Lempelius on Reiki asumisele saadetud tapmise eest.
"Sünge, aga inimlik lugu – armastuskolmnurk on alati traagiline," ütleb Zahharov.
Lempelius on kindlasti Zahharovi parimaid rolle läbi kogu tema karjääri.
Sisukokkuvõte:
Reigi õpetaja Paavali Lempeliuse naine Catharina armub Stockholmist saabunud uude diakonisse Joonas Kempesse.
Külas levivad jutud, et Kempe olevat Reiki pagendatud just seepärast, et ta pani sealse pastori naise nõiduse abil endasse armuma.
Lempelius püüab Catharinat päästa ja süüdistab Kempet mustas maagias.
Armunud aga kinnitavad oma süüd põgenemisega.
Nad aga tabatakse ning süüdistatuna abielurikkumises hukatakse Tallinna linnaväljakul.
Osades:
Paavali Lempelius – bariton Jassi Zahharov
Catharina Vycken – sopran Karmen Puis
Jonas Kempe – tenor Mati Turi
Viiu – sopran Pirjo Jonas
Kristi – metsosopran Annaliisa Pillak
Sauna-Ann – metsosopran Merle Silmato
Henn – tenor Reigo Tamm
Teistes osades:
Jaan Willem Sibul, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Helen Hansberg, Helen Nõmm, Risto Orav, Endel Kroon, Eve Kivisaar, Simo Breede, Katrin Kapinus
Vanemuise ooperikoor ja orkester, dirigeerib Paul Mägi.
Saates kõlavad ka intervjuud Klassikaraadio arhiivist.
Merike Vaitmaa küsitleb Eduard Tubinat. Virve Normet vestleb Arne Mikuga ja loeb Tubina kirju.
Esietenduse eel Vanemuises 2014. aasta aprillis intervjueeris Karmen Puisi, Jassi Zahharovit ja Roman Baskinit Hedvig Lätt.
Etenduse järgseid muljeid jagab saates "Helikaja" Kersti Innole Kerri Kotta.
Stuudios on Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.