Aleksei Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel sündinud ooperis jagelevad sõjajärgse ühiskorteri elanikud, leides üksmeele põlguses ühe üürniku - Olga vastu. Ooperi libreto kirjutas Kulno Siivalep, luule pärineb Sergei Jessenini ja Leelo Tungla sulest.
"Kahtlematult on Ohver kõige parem eesti ooper," hindas helilooja Eino Tamberg 1981. aastal peale esietendust.
Viljakamaid Eesti ooperiloojaid Raimo Kangro on kirjutanud üle kümne teose muusikateatrile, sealhulgas seitse eriilmelist ooperit. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud rütmiergas, popmuusika elementidega koomiline ooper "Imelugu" Boccaccio "Dekameroni" ainetel. Kangro on kirjutanud ka 1981. aastal esietendunud Eesti esimese rokkooperi koos Andres Valkoneniga "Põhjaneitsi". Samal aastal esietemdunud "Ohver" (Aleksei Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Siin tuleb hästi välja Kangro hea orkestritundmine, kuuleme huvitavaid eritämbrilisi löökpille, samuti popmuusika elemente.
"Mind sügavalt häirib naisküsimus, mis on vist 100 aastat inimkonda saatnud ja mille ohvreid ja õisi on see aeg täis," rääkis Kangro ooperi teemavalikust.
"Kõik inimesed on võrdsed, kõik mehed, naised, lapsed. Kuid ükski naine ei ole mees. Ükski mees ei ole naine. "
Raimo Kangro on ooperi aluseks on jutustus "Siug", mis ooperis on muutunud "Ohvriks". "Paratamatult on inimeste seas alati olnud nii, et kes erineb, on kas loll või siug - igatahes mitte hea," nentis Kangro.
Muusikajuht Eri Klas koges ooperi väljatoomise juures ka trupi proteste harjumatu helikeelega heliteose vastu.
"Väga eredad karakterid on laval ja mind rõõmustab, et siin on palju head ja andekat muusikat, karakteerseid uusi värve orkestratsioonis," räägib Klas.
Nimiosa laulnud Leili Tammel tunnistab, et alguses tundus selle muusika esitamine talle võimatuna.
"Kui osa on nii huvitav, siis temast igal juhul annab midagi teha - kõik need raskused, mis esialgu tundusid ületamatutena, said äkki selgeks, " räägib Tammel.
Ooperi sisukokkuvõte
I vaatus
Olga idüllilise noorusmaailma purustab julm kallaletung. Olga ema ja isa mõrvab Valka, kes on üks tema gümnaasiumiaja tantsukaaslasi. Olga jääb keset kodusõja aastaid üksi.
Pärast pikki vintsutusi satub Olga ühte Punaarmee väeossa. Ta on osav mõõka käsitsema ja ratsutama, teda vaatab iga sõdur, kuid ta armastab Komandöri ja keegi teine ei julge talle läheneda.
Olga teele satub Valka ja ta saab oma ema ja isa eest kätte maksta, kättemaksujoovastusele lisaks on ta tapatööst sügavalt vapustatud.
Olga on Komandöri kogu südamest kiindunud, kuid saab vastuarmastust tunda vaid hetke - Komandör hukkub lahingus, Olga ise saab haavata. Õnne Olga elus jääb meenutama vaid sõdurite kingitud kullast pross.
Luhtub veel üks Olga unistus - laevaga merele pääseda, et otsekui enda eest põgenedes vaikset sadamat otsida. Elulained kannavad temast mööda joodikuid, prostituute, aga nende räpasus ei hakka talle külge. Siiski peab Loots kaklusemelus Olga eest Miilitsale hea sõna poetama. Olga meenutab Komandöri ja mehe unistusi sõjajärgsetest päevadest. Ta leiab endas jõu uuesti alata.
II vaatus
Olga on inimestele avatud, lootes leida õnne. Kuid ühiskorteri köögis mõjub ta kõigile võõrana. Tema juures leiab igaüks midagi hukka mõista - välimus, järsk kõneviis, koristamata tuba. Koos Olga ägedat meelelaadi tunda saanud Majavalitsejaga leiab ühisköök, et niisugune naisterahvas on koguni ohtlik. Eriti sõjaka hoiaku võtab Lilli, kes töötab Olgaga ühes asutuses. (Tolstoi jutustuses on selleks Värviliste Metallide trusti kontrollosakond). Lilli tunnetab, et Olgale meeldib sealne ülemus Mark, kes on Lilli peigmees.
Kontoris tekivad nende kolme vahel pinged. Mark soovitab Olgal oma välimust ja karakterit siluda. Olga reageerib taiplikult, kolleegid hakkavad temasse paremini suhtuma. Ent siis ei suuda Olga enam varjata oma tundeid Marki vastu ja tema südamepuistamine kutsub esile väiklase moraaliloengu. Olgale hakkab ligi tikkuma ebameeldiv Pedotti.
Kodus ei suuda Olga korterielanike mõnitamist enam taluda ja kõigepealt tabavad tema revolvrikuulid abielulepinguga uhkeldavat Lillit.
Osades:
Olga - Leili Tammel
Ema - Kaja Sildna
Isa - Verni Kirs
I sõdur - Enno Eesmaa
II sõdur - Tiit Tralla
III sodur - Tarmo Sild
IV sõdur - Uno Kreen
Komandör - Voldemar Kuslap
Perenaine - Mare Jõgeva
Lõbus naine - Helgi Sallo
Loots - Teo Maiste
Töllmokk - Tõnu Tamm
Miilits - Enno Mikkelsaar
Lilli - Sirje Puura
Roosi - Maarja Haamer
Maria - Urve tauts
Mops - Tarmo Sild
Pan - Ervin Kärvet
Majavalitseja - Arvo Laid
Mark - Väino Puura
Pedotti - Rostislav Gurjev
I ametnik - Hans Miilberg
Töökaaslanna - Maaja Rumessen
I naisametnik - Marvo Taggo
II naisametnik - Evi Tammeorg-Schütz
Estonia teatri koor ja orkester, dirigent Eri Klas
Ooperi salvestas esietendusel 22. veebruaril 1981 Estonia Teatris helirežissöör Asta Kuivjõgi.
Saates on kasutatud ER arhiivisaadete katkendeid:
*"Raimo Kangro ooper "Ohver" RAT Estonias." 1. märts 1981, saatejuht Helju Tauk, toimetaja Tiina Mattisen.
*"ÜLKNÜ preemia laureaat Raimo Kangro", 23. jaanuar 1984, autor Helju Tauk
*"Muusikaline tund", 12. november 1984 , saatejuht Edgar Selberg, toimetaja Helve Võsamäe.
Ooperiõhtu panevad kokku helioperaator Katrin Maadik ja toimetaja Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.