Tõnu Kõrvitsa akordionikontsert "Tantsud" (2024) on inspireeritud Ameerika lõunaosariikides levinud cajun-muusikast. Prantsuse mõjutustega cajunile on omane ansambel, kus lisaks löökpillidele ja bassile on ka akordion. Mida tähendab helilooja jaoks tants ja tantsimine?
"Just mõned kuud tagasi lugesin Haruki Murakami raamatut "Tantsi. Tantsi? Tantsi!" ja mõtlesin selle peale. Eks see on üks võimalus olla, püsida ja edasi minna. See ei tähenda teinekord just tantsuliigutuste tegemist, aga seal on midagi veel, mis on kogu selle tantsu ja tantsimise taustaks. Kui soovite, midagi filosoofilist või sümboolset," rääkis Tõnu Kõrvits.
Ksenija Sidorova on maailma juhtivaid klassikalisi akordioniste ja kirglik uue muusika propageerija.
Särav akordionist on üle maailma tuntuks mänginud Erkki-Sven Tüüri akordionikontserdi "Prophecy" ning tänavu suvel Pärnus salvestas ta koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga ka uhiuue Tõnu Kõrvitsa akordionikontserdi "Tantsud".
"Tänapäeval kirjutatakse palju muusikat, mis on ülitehniline, aga ei puuduta sind. Mul on sellega probleem. Ma tahan, et publik mitte ainult ei hakkaks akordionit armastama, vaid ka tunneks midagi. Tõnu Kõrvitsa akordionikontsert puudutab mu hinge," rääkis Ksenija Sidorova.
Kontserdi avalugu Ester Mägi "Vesper" (1990/1998) on pärit helilooja hilisest loomeperioodist. Mägi kirjutas rea instrumentaalseid teoseid, mille pealkirjad seostuvad religioosse maailmaga. "Vesper" ehk õhtupalve on inspireeritud õhtusest jumalateenistusest Tallinna Jaani kirikus.
Kontserdi teises pooles kõlab põnev leid Georges Bizet' loomingust – "Rooma sümfoonia" C-duur, mille neli osa toodi helilooja eluajal küll ettekandele, kuid mitte kordagi tervikliku sümfooniana.
Kava:
* Ester Mägi – "Vesper" (1990/1998)
* Tõnu Kõrvits – Akordionikontsert ("Tantsud") (2024 – esiettekanne)
- I Pimedus (cadenza). Cajuni kuuvalguses
- II Passacaglia
- III Siciliana
- IV Sarabande
Solist: Ksenija Sidorova (akordion)
* Pēteris Vasks – "The Fruit of Silence" ("Vaikuse vili") (2013)
seade akordionile, vibrafonile ja keelpilliorkestrile George Morton (2024)
* Georges Bizet – Sümfoonia C-duur "Rooma" (1860–1868)
Esitavad: Eesti Festivaliorkester, kontsertmeister Florian Donderer ja dirigent Paavo Järvi.
Kontsert toimus 13. juulil 2024 Pärnu kontskerdimajas.
Helirežissöör on Andres Olema, heliinsenerid Ats Treimaa ja Magnus Kaus.
Stuudios on Miina Pärn, helioperaator Katrin Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.