Ferdinand Lemaire libreto aluseks on Vana Testamendi "Kohtumõistjate raamatust" pärit lugu üliinimlike võimetega heebrealaste juhist Simsonist.
Saint-Saënsi ooperis on kesksel kohal armastus, mille kaunis Delila kangelase südames äratab ja ta lõpuks hukutab.
Romantilist draamat täiendavad suhted üksikisiku ja ühiskonna, kohustuste ja vabaduse, usu ja kutsumuse vahel.
Heliloojat huvitab ka üksinduse teema, mis tugevat liidrit puutumata ei jäta. Ta igatseb lähedust ja armastust nagu iga teine lihtsurelik, mis talle aga loodetud õnne ei too.
Ooper valmis 1868. aastal, kuid Pariisi Grand Opera teost vastu ei võtnud. Tänu Ferenc Lizti eestkostele, toimus ooperi esiettekanne 2. detsembril 1877. aastal Weimaris Suurhertsogi teatris.
Saint-Saënsi 13-st ooperist on "Simson ja Delila" ainsana ajaproovile vastu pidanud.
Osades:
Delila – Elīna Garanča
Simson – Roberto Alagna
Üleümpreester – Carlos Álvarez
Vana heebrealane – Dan Paul Dumitrescu
Gaaza satraap Abimelech – Sorin Coliban
Viini Riigiooperi koori ja orkestrit juhatab Marco Armiliato.
Ooper on salvestatud 12. mail 2018 Viini Riigiooperis toimunud esietendusel.
Stuudios on Tiina Kuningas.
Ooperil on kolm vaatust, mille tegevus toimub 1150 e.m.a. Gazas –Palestiinas.
I vaatus
Heebrea rahvas kurdab Jumal Dagoni templi ees oma rasket elu, kuna linna on vallutanud vilistid.
Vägilane Simson, kutsub rahvast üles vilistitele vastu hakkama.
See ei meeldi Gaza satraap Abimelechile, kes käsib rahvakogunemise lõpetada.
Samson haarab mõõga ja tapab ta.
Templist väljub jumal Dagoni ülempreester, kes neab mõrva eest ära kogu Iisraeli rahva.
Simsonile ennustab ta aga hukku armastatud naise läbi.
Rahvas hakkab mässama ja laulab Simsonile ja tema pooldajatele kiidulaulu.
Templist astuvad välja vilistite tütarlapsed, kelle seas on ka imekaunis Delila.
Simsoni ja Delila pilgud kohtuvad ning tärkab armastus, paraku küll ühepoolne, sest Delila tahab oma naiselike võlude abil juutide mõjukaimat meest hukutada.
II vaatus
Delila ootab Simsonit oma maja aias.
Talle lubatakse heebrealase enda juurde meelitamise eest rikkalikult tasuda.
Kuid ta keeldub sellest, öeldes, et teeb kõik mis tema võimuses, et oma rahvast päästa ja on nõus meest võrgutama, et siis teda reeta.
Vilistite sõjardid peidavad end aias.
Delila peab kõigepealt välja selgitama Simsoni erakordse jõu saladuse, kuid ka kõige intiimsematel hetkedel ei ava Simson end täielikult.
Ta ütleb ei tohi reeta oma rahvast ja rahvust ja seetõttu kohtub ta Delilaga viimast korda, et siis lõplikult hüvasti jätta…
Paraku ei suuda ta neiu pisarate suhtes ükskõikseks jääda, kuid ta kõhkleb siiski, ega taha Delilale oma erakordse jõu saladust avaldada.
Dalila süüdistab teda arguses ja nüüd avaldab ta naisele oma saladuse – tema jõud peitub juustes.
Osaval naisel õnnestub need maha lõigata ja mees kaotab oma väe.
Vilistite sõjameestel on nüüd lihtne ohtlik vaenlane kinni võtta.
Viha ja julmusehoos torkavad nad välja Simsoni silmad.
Mees, keda pimestas armastus kaotab nägemise, jõu ja võimu.
III vaatus.
Vangistatud Simson ootab oma saatust.
Füüsilisest valust enam, piinab teda teadmine, et sõgeda armastuse pärast reetis ta oma rahva.
Ta on valmis oma elu ohverdama tooma, et võita tagasi rahva usaldus ja armastus.
Samal ajal pühitsevad vilistid Dragoni templis võitu juutide üle.
Et triumf täielik oleks, tuuakse sinna ka õnnetu Simson. Ülempreester ja Delila pilkavad teda ja Delila tuletab talle meelde, kui kergelt vägev mees tema ahvatluste võrku langes.
Simsonist on kõik ära pöördunud – nii tema rahvas, kui armastatu.
Jäänud on vaid Jumal, kelle poole ta viimses meeleheitlikus palves pöördub.
Simson palub tagasi oma endist jõudu, et alandajatele kätte maksta.
Jumal võtabki ta palveid kuulda.
Mees purustab ahelad ja lükkab ümber templisambad.
Vilistite pühamu kukub kokku mattes rusude alla nii ohvri kui võitjad.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.