Ühes varasemas saates rääkis Tallinna kauaaegne kultuurivedur Ene Vohu üleminekuperioodist, mil kollektiividelt eeldati elujõulisteks organisatsioonideks muutumist.
Ühe eduloona tõi Vohu esile Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori, kes on loonud elujõulise mittetulundusühingu.
Räägivad koori endine president Hannes Plinte ning koorilaulja Jaak Kortel, kes vedas suvist tuletulemist.
Mida tähendab laulu- ja tantsupeo traditsiooni kuulumine UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja?
Selgitusi jagab UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator Margit Siim.
Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni ajalugu ja tänapäeva tutvustavad Vilniuses asuva riikliku kultuurikeskuse direktor Saulius Liausa, koreograaf ja tantsupeo korraldaja Živilė Adomaitienė ning Leedu kooriühingu pikaaegne juht Vytautas Miškinis.
Saate ajaloominutid pühendab ajaloolane Kadi Kähär-Peterson Leedule.
Kõlavad aastakümnete tagused meeleolud Vilniusest.
Igas saates tutvustame üht inimest, kellele anti suvise suurpeo ajal üle esimesed kodarrahad.
Sel korral jagab oma mõtteid Võrumaa tantsuõpetaja ja tantsulooja Maire Udras, kes on rohkem kui 20 aastat kuulunud tantsupidude lavastusgruppidesse ning tantsupidudele tantse loonud.
Saade "Laulupeo nähtamatud lood" on Klassikaraadio eetris laupäeval kell 10.05 ning kordub esmaspäeval kell 14.
Saate autor on Sten Weidebaum ning toimetaja Lisete Velt.
Tänavu möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub juba 20. korda.
Kultuuriministeeriumi üleskutsel on 2019. aasta kuulutatud laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks.Juubeliaasta ja Klassikaraadio koostöös jõuab eetrisse saatesari "Laulupeo nähtamatud lood", mis jälgib laulu- ja tantsupeo juubeliaasta olulisemaid sündmusi.
Saame tuttavaks juubelipeo tegijatega ning leiame üles mõnedki neist miljonitest nähtamatutest lugudest, mida kontsertidel või etendustel otseselt ei näe ega kuule, kuid mis on suursündmuste taga.
Kes on need lauljad-tantsijad-pillimehed ja nende juhendajad, kes suurel peol osalevad?
Miks on koorilaulust ja rahvatantsust saanud eestlaste identiteedi lahutamatu osa?
Millised mõtted ja ootused valitsevad autorite meeles, kelle teosed juubelipeol ette kantakse?
Kes on need inimesed, kes kindlustavad, et kõik osalejad saaksid olla õigel ajal õiges kohas ja hiigelpidu läheks hästi korda?Kõigil kuulajatel on võimalik saata küsimusi e-posti aadressil [email protected]
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.