Uurime, millised kohustused on laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuhil ja kuidas kulgevad laulupeo eelproovid.
"See pidu lükkus edasi aastakese ja tegelikult on see väga tore, sest mitmedki asjad loksusid paika," räägib Riivo Jõgi.
Tema sõnul on sellesuvise laulupeo repertuaar üle aastate jõukohane nii suurtele orkestritele kui ka väiksemate kohtade orkestritele.
"Ma ise olen pärit väiksest kohast pärit ja ma tean väga hästi, mis tähendab, kui orkestris ei ole oboed, fagotti, teinekord pole isegi trombooni – eeloleval suvel esitame aga laulupeol viis teost ja need kõik on väikeste mööndustega kontimööda kõikidele orkestritele.
Kui harjutame, näeme natuke vaeva, lihvime ja lihvime, siis peaks see repertuaar saama kenasti selgeks. Peamine, et muusika kõlaks hästi. Kui teosed on tehniliselt liiga keerulised, ei kasva ka koosmängust väga suurt rõõmu."
Laulukaare all esineb suvisel laulupeol umbkaudu 1200-1300 puhkpillimängijat ja Riivo Jõgi teeb eelproovide põhjal ülevaate puhkpilliorkestrite olukorrast laiemalt.
Tema sõnul on koroona jätnud oma jälje nii orkestritele kui kõikidele teistele laulu- ja tantsupeo kollektiividele – nii kooridele, tantsijatele kui orkestritele.
"Mitte, et orkestrid mängiksid halvemini kui varem, lihtsalt kollektiivid on väiksemad," ütleb Riivo Jõgi.
"See mure on üle Eesti igal pool."
Muu hulgas heidab saatekülaline valgust küsimusele, millisel kohal ühiskonnas on puhkpillimuusika ja puhkpilliorkestris mängimine täna.
Kaks aastat tagasi hakati sulgema kutselisi puhkpilliorkestreid, millega tuli riigilt signaal, et kutseline kõrgtasemel puhkpillimuusika ei ole oluline, puhkpillimäng on mõttetu, panust pilliõppesse pole kellelegi tarvis.
See on jätnud päris suured jäljed kogu puhkpillimuusika arengusse.
"Traditsioon, et militaarväe juures tegutseb orkester, on sadu aastaid vana. Kutseliste orkestrite laialisaatmine oli väga-väga suur viga ja selle otsene mõju on näha. Puhkpillimängijate osakaal on nii palju vähenenud, seda märkan eriti Lõuna-Eestis," räägib Riivo Jõgi.
"Muusikakoolides ei taha lapsed enam puhkpille õppima tulla jaorkestrites on suur puudus paljudest pillidest."
Teine suur mure on, et dirigendid, kes kunagi suunati maakondadesse tööle, hakkavad vaikselt oma otsi kokku tõmbama ja noori tegijaid enam maale tööle ei meelita.
Saates on juttu veel laulu- ja tantsupeo palgatoetusmeetmest ja kultuuri kättesaadavusest tõmbekeskustest väljaspool.
Noorte laulupidu ja isamaalist kasvatust peab Riivo Jõgi noore inimese arengus väga oluliseks.
Koolilastele on võimalus noorte laulupeol osaleda väga tähtis, et laulupeotraditsioon kestaks. Laulupidu on meie rahva identiteet.
"Me poleks kindlasti rahvana see, kes me täna oleme, kui nõukogude ajal toimunud laulupidudel poleks lauldud Ernesaksa / Koidula laulu "Mu isamaa on minu arm" – see laul on meid ajas ühtsena hoidnud, selle laulmisel said meie esivanemad võõrvõimu kiuste endid tunda eestlastena."
Saates räägib Riivo Jõgi ka oma esimesest laulupeol osalemisest aastal 2002 ja meenutab esimest laulupeol dirigeerimise kogemust aastal 2017.
"Dirigendi kõige suurem ja olulisem ülesanne laulupeol on saavutada kontakt iga tema käe mängiva indiviidiga."
Juttu tuleb kutseliste orkestritega ja noorte muusikutega töötamisest, laulupeo tuleviku väljavaadetest ja ka sellest, miks Riivo Jõgi on jäänud truuks oma kodupaigale Põlvale.
Saates kõlab muusika: * Riivo Jõgi - Laskem elada! (Eesti Noorte puhkpilliorkester, Vabariiklik Orkestrijuhtide puhkpilliorkester, R. Jõgi) * G. Ernesaks / L. Koidula - Mu isamaa on minu arm (segakoor, G. Ernesaks) * P. Raik - Sassis simman (Eesti Kaitseväe orkester, R. Jõgi) * R. Jõgi - Sinule, Eesti (Eesti Kaitseväe orkester, R. Jõgi).
Saatejuht on Toomas Oskar Kahur.
Sarja toimetab Marge-Ly Rookäär.
"Õhu jõud" on eetris laupäeval, 18. veebruaril kell 11.
- Kuula ka teisi saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/1608858947/ohu-joud-klarnet
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.