Kas nii kaasahaaravat koori nagu "Va pensiero" ooperist "Nabucco" (1842) on võimalik üle trumbata?
Giuseppe Verdi proovis seda mõned kuud hiljem peale Nabucco triumfi kooriga "O signore dal tetto natio" ooperis "Lombardlased esimeses ristisõjas" (1843).
See kaunis koor kujutab endast laiaulatuslikus unisoonis laulmist – ühel häälel sopranist bassini. Ja taas paluti publikul unistada tolleaegsest võõrvõimust, eriti Habsburgidest.
Itaallastel oli suur soov ühineda ja iseseisvuda. See, kuidas Verdi "Lombardlastes" mõrvari kahetsuse ja religioosse kogukonna saatuse üheks tervikuks sulatab, on ooperikuninga vääriline.
Müncheni raadioorkester ja selle peadirigent Ivan Repušic on praegu Verdi varaste ooperite lainel ja on kutsunud peaosadesse tuntud solistid Nino Machaidze, Piero Pretti ja Michele Pertusi.
Esitajad:
Nino Machaidze (sopran) – Giselda
Réka Kristóf (sopran) – Viclinda
Piero Pretti (tenor) – Oronte
Galeano Salas (tenor) – Arvino
Miklós Sebestyén (bass-bariton) – Pirro
Michele Pertusi (bass) – Pagano
Ruth Volpert (metsosopran) – Sofia
Nikolaus Pfannkuch (tenor) – Milano linnapea
Andreas Burkhart (bariton) – Acciano
Baieri raadio koor ja Müncheni raadioorkester
Dirigent Ivan Repušić
Ooperi tegevus leiab aset 12. sajandi alguses.
I vaatus. Kättemaks
Milanos Püha Ambrosiuse basiilika ees
Pärast jumalateenistust koguneb rahvas kirikuplatsile.
Inimesed räägivad kahest vennast Paganost ja Arvinost, kes mõlemad armusid kunagi nooresse Viclindasse.
Viclinda oli aga eelistanud Arvinot. Pagano oli oma venda armukadedushoos tõsiselt vigastanud ja siis põgenenud. Nüüd on ta koju tagasi jõudnud.
Arvino ja Pagano vaheline suudlus pitseerib vendade leppimise. Arvino jääb aga kahtlustavaks ja tegelikult õhutab Pagano salaja vandenõu.
Arvino seevastu määratakse Lombardia ristisõdijate juhiks.
Samal ajal kui nunnad alustavad rahupalvet, kavandab Pagano vennale kättemaksu.
Talupoeg Pirro kinnitab Arvinole oma toetust palgatud käsilaste abiga.
Arvino ja Pagano isa Folco palees
Viclinda kardab Pagano viha.
Ta lubab koos tütre Giseldaga teha palverännaku Püha haua juurde, kui Jumal kaitseb tema abikaasat Arvinot. Giselda loeb Ave Mariat.
Pagano on sisenenud paleesse, hiilib Arvino kambritesse ja tapab seal magava inimese – pidades teda oma vennaks.
Siis tahab ta Viclindat röövida.
Kui Arvino välja ilmub, saab selgeks, et ta tappis tegelikult oma isa Folco.
Pagano tahab enda üle kohut mõista, kuid ta ei saa seda teha ja ta pagendatakse.
II vaatus. Koopamees
Antiookia türanni Acciano palees
Acciano saab teada laastamistööst, mida ristisõdijad piirkonnas tekitavad. Kõik paluvad Jumalalt abi.
Acciano poeg Oronte armub Giseldasse, kes jäi pühal maal palverändurina vahele. Nagu tema ema Sofia enne teda, tahaks ka Oronte minna islamist üle ristiusku, et Giseldaga abielluda.
Pagano, kelle tegelikku identiteeti keegi ei aima, elab nüüd erakuna koopas Pühal maal. Seni on ta asjatult oodanud ristisõdijate saabumist, lootes leida kaotatud sisemist rahu.
Ilmub Pirro. Vandenõulane põgenes siia andestust otsima, loobudes oma kristlikust usust.
Eremit lubab Pirrole jumalikku halastust, kui ta lubab lähenevatele ristisõdijatele juurdepääsu Antiookia linna.
Pirro lubab seda ja peidab end koopasse.
Arvino on saabunud Pühale Maale koos oma lombardlastest kaasmaalastega. See, keda piinab lein, otsib lohutust eraku käest.
Erak ennustab, et Arvino näeb peagi taas oma tütart Giseldat ja lubab samal õhtul võitu moslemite üle.
Haaremis
Naised haaremis pilkavad Giseldat, kes on võitnud valitseja poja Oronte poolehoiu, kuid valab siiski kogu aeg pisaraid.
Giselda palvetab meeleheitlikult oma vahepeal surnud ema pärast.
Sisse tungivad ristisõdijad, moslemisõdalased ja lõpuks Sofia. Ta süüdistab üht ristisõdijat oma abikaasa Acciano ja nende poja Oronte tapmises.
Giselda tunneb kahtlusaluses ära oma isa Arvino.
III vaatus. Pöördumine
Josapi orus
Palverändurid meenutavad Jeruusalemmale lähenedes Jeesuse kannatusi.
Oronte, keda peetakse surnuks, on lombardlaste laagri jälile jõudnud ja leiab lõpuks uuesti Giselda.
Nad on valmis põgenema, kui järsku hüütakse kõik relvadele.
Arvino telgis
Arvino nägi, kuidas erak püüdis kinni Giselda ja Oronte, kes üritavasid põgeneda, ning on tütre pahameelest raevunud.
Ta tõotab tappa ka Pagano, keda väidetavalt laagris nähti.
Giselda leidis ühes grotis varjupaiga vigastatud Oronte juures.
Oronte tunneb, et tema lõpp on lähedal ja Giselda süüdistab oma saatuses Jumalat.
Siis ilmub erak ja ristib Oronte Jordaania veega. Seejärel mees sureb.
Giselda tunneb meeleheidet, et tal ei lubata Orontele taevasse järgneda.
IV vaatus. Püha haud
Koobas Jeruusalemma lähedal
Unenäos ilmuvad Giseldale ja Orontele taevased vaimud, kes annavad lombardlastest ristisõdijaile lootust.
Giseldat julgustab Oronte ennustus, et Siiloami jõgi hakkab uuesti voolama.
Lombardlaste telgid
Ristisõdijad ja palverändurid meenutavad kodumaad, kust nad pidid lahkuma.
Giselda, Arvino ja Eremit ilmuvad ning kutsuvad neid Siiloami allikatest jooma.
Jeruusalemma vallutamine on nende jaoks kindel. Võidus veendununa haaravad ristisõdijad relvad.
Arvino telklaager
Eremit sai lahingumöllus raskelt vigastada. Ta viiakse Arvino telki ja lõpuks paljastab ta end Paganona.
Tänu Giselda eestpalvele annab Arvino vennale andeks. Sel hetkel terendab silmapiiril ristisõdijate poolt vallutatud Jeruusalemm.
Giselda, Arvino, surev Pagano ja ristisõdijad tänavad Jumalat.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.