Prantsuse kirjaniku Edmond Rostand'i näidend suure ninaga impulsiivsest mõõgakangelasest Cyranost, kes valdab teravat keelekasutust sama oskuslikult kui rapiiri, leiab aset 17. sajandi keskpaigas Pariisis.
Värsskomöödia "Cyrano de Bergerac" esietendus Porte-Saint-Martini teatris Pariisis 1897. aastal.
Rostandi senised teosed ei olnud saavutanud märkimisväärset menu. "Cyranost" sai aga enneolematu menuk, mis on tänaseni üks armastatumaid prantsuse näitekirjanduse teoseid, nagu annavad tunnistust teose arvukad adaptatsioonid nii teatrites kui kinolinal.
Eino Tambergi muusika ja Jaan Krossi libretoga ooperi "Cyrano de Bergeraci" esiettekanne oli 1976. aastal Rahvusooperis Estonia.
Võrreldes Rostand'i näidendiga on teos kontsentreeritud kolme peategelase, poeet-sõduri Cyrano, tema ihaldatu Roxane'i ja kadeti Christiani hingelisse maailma.
See armastatumaid algupäraseid oopereid Eesti muusikaajaloos jõudis Vanemuise repertuaari 2023. aastal.
"Muusikaliselt on Tambergil kõik karakterid väga reljeefsed, igaühel on oma äratuntav kompositsiooniline iseloom, oma läbiv lüürika. Muusikas kerkivad esile puhangulisus ja armastuseteema. Kuna libreto on eesti keeles kirjutatud, siis tekib riimidest juba ilma muusikatagi omaette poeesia," kirjutab ooperi muusikajuht Risto Joost kavalehel.
Osades:
Roxane, Cyrano nõbu – Maria Listra
Christian de Neuvillette – Juhan Tralla
Krahv de Guiche – Tamar Nugis
Ragueneau, pagar ja poeet – Rasmus Kull
Lise, Ragueneau' naine – Grete Oolberg
Kapten Carbon de Castel-Jaloux – Märt Jakobson
Roxane'i seltsidaam – Karmen Puis
Kaputsiin – Hisatoshi Nezu
Poeedid ja vahisõdurid – Oliver Timmusk, Kristjan Häggblom ja Taavi Tampuu
Palgamõrtsukad ja kadetid – Vanemuise meeskoor (Rainer Aarsalu, Edgar Mikkel, Oliver Timmusk, Tarmo Teekivi, Ivar Saks, Aleksander Lumi, Hisatoshi Nezu, Egon Laanesoo, Alo Kurvits, Artur Nagel, Risto Orav, Elmar Pool, Uku-Markus Simmermann, Ruudo Vaher, Kristjan Häggblom)
Koormeister Kristi Jagodin
Kontsertmeistrid Piia Paemurru, Margus Riimaa, Katrin Nuume
Vanemuise sümfooniaorkestrit juhatab Risto Joost
Salvestatud 5. augustil 2024 Pirita kloostri varemetes, helirežissöör oli Tanel Klesment
Klassikaraadio salvestas ooperi Eino Tambergi ja Jaan Krossi autoriõiguste valdajate lahkel loal.
Saates on kasutatud Kersti Inno intervjuud Raiko Raalikuga ja Liina Vainumetsa vestlust Mare Tommingasega, sõna saab ka Roxane ´i osatäitja Maria Listra.
Saate teevad helioperaator Katrin Maadik ja toimetaja Anne Aavik.
Sisukokkuvõte
I vaatus
Poeet ja kadett Cyrano, osav mõõgakangelane on armunud kaunisse seltskonnadaami, nõbu Roxane'i. Kuid ta ei julge seda talle öelda, sest häbeneb oma välimust. Poeet Lignière on teinud pilkelaulu võimukast ülikust krahv de Guiche'ist, kelle lähenemiskatseid on Roxane tõrjunud. Krahv on ähvardanud poeeti tappa. Cyrano astub poeedi kaitseks välja ja saab võidu.
Hiljuti Pariisi tulnud noor kadett Christian on samuti huvitatud Roxane'ist. Roxane määrab kohtamise Cyranoga, kuid räägib talle oma armastusest ilusa Christiani vastu ja palub Cyranol Christiani gaskoonide pilgete eest kaitsta. Christian aga hakkab Cyranod tema nina pärast aasima. Cyrano hoiab end tagasi. Ta räägib Christianile, et neiu ootab talt kirja ja lubab kehva sõnaseadmisoskusega noormeest aidata. Ta ongi juba ise kirjutanud kirja Roxane'ile.
II vaatus
Roxane´i maja ees. Christian meelitab Roxane'i sõnadega, mis Cyrano on talle enne kohtamist suhu pannud. Roxane on võlutud, teadmata, et tegelik autor on Cyrano. Krahv de Guiche tahab saata Cyrano ja Christiani lahingusse gaskooni kompanii koosseisus. Roxane palub krahvi jätta noormehed Pariisi. Christian tüdineb võõraste mõtete kasutamisest ja räägib Roxane'iga oma sõnadega. Neiu on kuuldust sügavalt pettunud ja lahkub. Cyrano päästab olukorra ja laenab taas Christianile oma sõnu.
Kaputsiini munk toob Roxane'ile krahvi kirja. Roxane loeb selle valjusti ette ja moonutab selle sisu. Kirjas seisvat, nagu käskivat krahv Roxane'il Christianiga otsekohe abielluda. Munk paneb Roxane'i ja Cristiani paari, mis ajab de Guiche'i raevu. End mantliga varjav Cyrano peab de Guiche'i kinni luiskelooga kuulendudest.
III vaatus
Raevunud de Guiche saadab Cyrano kompanii lahinguväljale, kus see satub piiramisrõngasse. Cyrano saadab igal hommikul Christiani nimel kirja Roxane'ile. Roxane üllatab neid, sõites koos Ragueneauga läbi rinde sõdurite juurde, et neile rikkalikku õhtusööki pakkuda. Christianile saab selgeks, et tegelikult armastab Roxane Cyrano vaimu, mitte tema ilu. Ta käsib Cyranol neiule kõik ära rääkida. Alanud lahingus saab Christian aga surma.
Epiloog
Roxane on läinud kloostrisse. Seal on teda 15 aasta jooksul igal nädalal külastanud Cyrano. Kuid ühel päeval jääb ta hiljaks. Ta annab neiule lugemiseks viimase kirja Christianilt. On täiesti pime, kuid ta loeb selle veatult ette - ta teab seda ju peast. Roxane mõistab kõike.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.