Kristi Allik (1952) on tõeline teerajaja elektroonilise muusika maailmas – teda peetakse üheks esimeseks naisheliloojaks, kes selles valdkonnas sügavuti ja tipptasemel tegutsema hakkas.
1975. aastal lõpetas ta heliloomingu alal Toronto ülikooli, kaitses 1977. aastal Princetoni ülikoolis magistrikraadi (juhendaja Milton Babbitt) ja 1981. aastal Lõuna-California ülikoolis doktorikraadi (juhendajad Frederick Lesemann ja James Hopkins). Juba õpingute ajal töötas ta pianisti ja klaverisaatjana. 1982–1987 oli ta Ontario ülikooli kompositsiooniteooria õppejõud. 1988. aastast on Allik olnud Queensi ülikooli heliloomingu, elektroonilise muusika ning teooria õppejõud ning praegu emeriitprofessor.
Oma varasemas loomingus lähtus ta traditsioonilisemast laadist, seejärel tundis huvi eri stiilide vastu (serialism, minimalism, folkloor, džäss) ning alates 1980ndatest hakkas huvi tundma elektroonilise muusika vastu, kombineerides seda sageli akustiliste instrumentidega. Ta on kirjutanud Kalevipoja-ainelise kammerooperi ("Loom Sword River", 1982), orkestriteoseid ("Rohan" tšellole ja orkestrile (1988), "Three Textures for Orchestra" (1989), "Illustrated Earth" (1993), "Nimbus" (1997), "Zone Two" kammerorkestrile (1984)), kammermuusikat (klaveritrio (1979), "Meditatsioon" tšellole ja elektroakustilisele helilindile (1984), "Xanthe" klarnetile ja elektroonikale) ning puht elektroonilisi teoseid. Tema teoseid on esitatud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Jaapanis.
Hiljuti külastas Kristi Allik Eestit. 2. mail kõlas Mustpeade maja Olavi saalis festivalil Eesti Muusika Päevad tema uus teos "Unde", mille tõi ettekandele Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA).
Vestleme Kristi Allikuga tema kujunemisloost, helikeelest ja inspiratsiooniallikatest ning vaatleme lähemalt ka uue teose "Unde" tagamaid ja kõlapilti.
Tema loomingust räägib ka Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli liige Tarmo Johannes, kelle sõnul on Alliku panus elektroonilisse muusikasse väga eriline.
Saatejuht on Johanna Mängel.































































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.