Olgugi, et ooperikatsetusi olid varem teinud nii Karl August Hermann, Miina Härma, Artur Lemba kui Mihkel Lüdig, saab alles Aava teost pidada tõeliseks kunstiliseks ooperiks, millel on ka rahvuslik sisu.
Kui Karl August Hermanni "Uku ja Vanemuine" (1907/08) ning Artur Lemba "Lembitu tütar" (1905/08) kujutasid endast esimesi arglikke katsetusi rahvusliku ooperi loomiseks, siis Evald Aav näitas oma "Vikerlastega", et see unistus on teoks saanud.
"Vikerlasi" mängiti samal hooajal 22 korda ja publiku vastuvõtt oli erakordselt soe.
Esietendus kujunes menukaks, ajalehtede veergudelt aga võis lugeda üsnagi vastandlikku kriitikat.
Parimateks peeti ooperi koorinumbreid. Siiski pälvisid hukkamõistu ooperi esmalavastuse kostüümid.
"Peale paari naistegelase ja vürst Olavi on kogu näitlejaskond jalgnartsudes, pasteldes, valgetes kaltsudes ja vene või setu laadi särkides. Praeguse aja seltskond nõuab ooperist enamat ka välimiselt," pahandas Peeter Ramul ajalehe Vaba Maa veergudel.
Tuudur Vettik aga kiitis Postimehes:
"Vikerlaste" autorile hüüame südamest "elagu" ning loodame, et esimese Eesti ooperi menu tiivustab järgmist ooperit kirjutama, sest säärast muusikat on meile väga vaja."
Aav alustas "Vikerlaste" kirjutamist juba konservatooriumis õppides.
Ooperi libreto käsitleb inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal.
Et "Vikerlaste" muusika kuulajate südamesse läks, seda tunnistab üksikute aariate pidev esitamine kontserdilaval.
1933. aastal tegi Aav ooperi muusikast ka sümfoonilise süidi, 1935. aastal aga seadis viiulile, tšellole ja klaverile Juta ning Ülo dueti.
1935. aastal toodi "Vikerlased" taas "Estonias" lavale ning samal aastal mängiti teda ka "Vanemuises".
Mõningate väiksemate muudatuste kõrval lisas autor ooperisse eesti tantsu ning varem meeskoorilauluna tuntud "Läki, läki".
Kolmandat korda jõudsid "Vikerlased" "Estonia" repertuaari 1942 – siis juba kolm aastat pärast helilooja ootamatut surma.
Ooper "Vikerlased" kõlas meie kuulajatele taas esimest korda pärast pikka pausi 1955. aasta 25. detsembril "Vanemuise" teatris. Lavastajaks Udo Väljaots, dirigendiks Jaan Hargel ning kunstnikuks Voldemar Peil.
Lavastus püsis mängukavas mitu hooaega ning 1959. aastal sai Tartus Emajõe kaldal teoks ka menukas vabaõhuettekanne.
1961. aasta suvel toodi "Vikerlased" Tallinna ning kaks meeldejäävat etendust anti Pirita jõekäärus Kose-Lükati Sanatoorse Metsakooli lähedal.
Mõlema vabaõhuetenduse variandi jaoks oli muusika eelnevalt lindile võetud, et looduse rüpes anda etendusele suuremaid vabadusi ning vähendada ka ootamatu vihmasajuga seotud riske miinimumini.
Neid etendusi meenutab ka Vanemuise teatri kauaaegne inspitsient Eesti Raadio arhiivilintidel.
Aastate jooksul laulsid Juta osa Elsa Lamp, Aino Külvand ja Lehte Mark, Ülo osa Johannes Lükki ja Endel Ani ning Olavit kehastasid Viktor Taimre ja Valdo Truve.
Kuulame ka lauljate mälestusi ooperist.
1969. aasta juubelilaulupeo lähenedes tekkis ka "Estonias" taaskord mõte "Vikerlaste" lavastamiseks. Hiilgerolli lõi siis Olavina Georg Ots.
Lavastaja Arne Mikk on meenutanud:
"Et ma üldse selle ameti peale jäin, siis tagantjärele suur tänu esimese ühistöö eest ka teistele peaosalistele, nendeks olid Tiina Jaaksoo, Haili Sammelselg, Anu Kaal, Maarja Haamer, Kalju Karask, Hendrik Krumm, Teo Maiste, Mati Palm ja Illart Orav."
Viimane "Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus "Vanemuise" teatris 1987. aastal, lavastajaks Ülo Vilimaa, dirigendid Erich Kõlar ja Endel Nõgene, kunstnik Meeri Säre.
Juta osa laulis Silvia Vestmann, Ülot Ivo Kuusk ja Väino Karo ning Olavit Henn Pai ja Tõnis Uibo.
Aastaid paluti "Vanemuises" publikut saali siseneda ikka ja jälle motiiviga Juta ja Ülo duetist "Õnn, meie juurde jää".
Tallinnas võis kuulda "Vikerlaste" läbilõiget ka 1993. aastal, kui dirigendipuldis seisis estoonlaste ees Neeme Järvi.
1939. aastal kirjutas Eduard Visnapuu helilooja lahkumise puhul:
"Vikerlaste edu on püütud seletada tema esikohaga algupärandite hulgas. Tõeliselt aga jääb teose kandjaks muusika eluline sisu."
Klassikaraadios saab "Vikerlaste" katkendeid kuulata esmaspäevasel ooperiõhtul kell 21.
Stuudios on Anne Prommik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.