Faust müüb oma hinge saatan Mefistofelesele ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud.
Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse.
Prantsuse helilooja Charles Gounod (1818-1893) kirjutas 13 ooperit, millest tuntuim, "Faust" valmis 1859. aastal ja kanti ette sama aasta 19. märtsil Pariisis.
Doktor Fausti romantilised seiklused vallutasid kohe Pariisi ja seejärel kogu Euroopa.
Keskaegne legend doktor Faustist oli väga levinud ja inspireeris paljusid.
Esimene tõlgendus maagiaga tegelevast Doktor Johann Faustist on pärit 1587. aastast, selle autoriks Johann Spies. Järgmine oli Christopher Marlow' näidend 1589. aastal.
Marlow ja Goethe draama vahele jääb siiski peaaegu kaks sajandit. Goethe lõpetas oma värssdraama 1832. aastal.
Barbier ja Carré tuginesid libreto loomisel Goethe näidendi esimesele osale, hiljem lisasid nad ooperile episoode teisest osast.
Kui Gounod 1893. aastal suri, oli "Fausti" Pariisis esitatud üle tuhande korra. USAs oli see nii populaarne, et 19. sajandil alustati aastakümneid New Yorgi ooperihooaega just "Faustiga".
Fausti osa laulab kaheksakümnendatel ka Eesti publikut vaimustanud Rootsi tenor Nicolai Gedda, kelle lüüriline tenor võlus ooperikummardajaid oma iseloomuliku pehmelt hõbedase värvinguga.
Nicolai Gedda pikk karjäär algas 1950ndatel. 1952 aastal tõusis pangas töötav noormees äkitselt dirigentide huviorbiiti, kui ta 26-aastaselt ootamatult debüteeris Adolphe Adami ooperis "Le postillon de Longjumeau".
Lavastus polnud edukas, aga Gedda jaoks algas sellega tema pikk edulugu. Laulja trumbiks oli tema erakordne hääleulatus, mis igasuguse pingutuseta võimaldas "visata" ülemisi do-noote ja isegi re-sid.
Rootsi- ja venekeelses peres üles kasvanud Nicolai Gedda valdas paljusid Euroopa keeli, kuid tema voolav hääl sobis erakordselt just Prantsuse ooperi tenorirollide esitamiseks.
New Yorgi Metropolitani laval esines tenor 367 korda. Tema debüüdiks selles majas oligi "Faust" aastal 1957. EMI heliplaat on ilmunud vaid aasta hiljem.
Nicolai Gedda karjäär kujunes erakordselt pikaks. Gedda suri möödunud aasta 8. jaanuaril 91-aastasena.
Sama esinduslik on ka ülejäänud solistide ansambel.
Fausti armastatut Margaretet esitab viiekümnendate supertäht, Hispaania sopran Victoria de los Angeles. Ka tema jaoks oli Gounod' ooper esimeseks tutvuseks kuulsa Metropolitani lavaga, kuid seda juba 1951. aastal.
Peaaegu sama tähtis kui nimiosa on Gounod' ooperis Mefistofelesel. Selles rollis on Bulgaaria bass Boris Hristov, kes oli esimene terve Mussorgski "Boriss Godunovi" plaadistanud laulja – samal salvestusel esitab Grigori osa Nicolai Gedda.
Osades:
Nicolai Gedda
Victoria de los Angeles
Boriss Hristov
Ernest Blanc
Liliane Berton
Rita Gorr
Inglise Rahvusliku Ooperiteatri koori ja orkestrit juhatab André Cluytens.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte:
Proloog
Terve elu on Faust püüdnud kangekaelselt ja visalt maailma varjatud saladusi tundma õppida. Alles oma elu loojanguaastail mõistab vana teadlane inimmõistuse ja teaduse viljatust.
Ta pöördub kurja vaimu poole, needes maad, unistusi, teadmisjanu ja Jumalatki.
Samal hetkel ilmub tema ette Mefisto.
Faust on segaduses ja ehmunud. Ta püüab saatanat ära ajada, kuid asjatult.
Mefisto pakub vanale teadlasele rikkust, kuulsust ja võimu. Meest ahvatleb vaid noorus, mille abil ta suudaks süüdata armutule neitsiliku Margarete hinges.
Põrgusaadik nõustub ja Faust saab taas nooreks. Kuid on üks tingimus: siin, maa peal, on Mefisto tema alandlik teener; seal, põrgus, peab Fausti hing kuuluma saatanale.
Vana teadlane kirjutab lepingule alla.
Esimene vaatus
Linnas valitseb rõõmus elevus. Kostab lõbusat naeru, kõlavad naljad.
Üksnes Margarete vend Valentin on rõõmutu. Ta läheb sõtta ja armastatud õde jääb üksi.
Valentin pöördub Jumala poole palvega hoida Margaretet kurjuse ja kiusatuste eest.
Valentini sõber Siebel lubab neidu kaitsta.
Rahva tähelepanu püüab nendega ühinenud tundmatu.
See on Mefisto, kes kuulutab inimsoole muret ja verevalamist toova kulla kõikvõimsust.
Ta ennustab Wagnerile õnnetut tulevikku ja kinnitab, et Siebeli puudutusest närbuvad kõik õied.
Kõigile ootamatult teeb Mefisto ettepaneku juua Margarete terviseks.
Tütarlapse solvunud sõbrad otsustavad ülbet tundmatut karistada.
Valentin haarab esimesena mõõga ja näeb, kuidas see kohe puruneb. Noorukid taipavad, et nende ees on saatan.
Faust ootab kannatamatult Margaretega kohtumist.
Tütarlast märgates läheneb Faust talle ja kõnetab teda.
Margarete vastab napilt ja kiirustab lahkuma.
Faust on meeleheitel ja kurb: kaunitar tõukas ta ära. Mefisto julgustab noorukit ja lubab Fausti lihtsameelse tütarlapse südame vallutamisel aidata.
Siebel laulab armastusest.
Korjatud lilled närbuvad aga esimesest puudutusest.
Aias on Faust ja Mefisto. Viimane on veendunud, et noore kaunitari südant aitavad võita Fausti toodud imelised kingitused.
Faust ja Mefisto lahkuvad, jättes maha laeka kallihinnaliste ehetega.
Saabub Margarete.
Ta laulab vana ballaadi kuningast, kuid tema mõtted pöörduvad korduvalt tagasi noorele tundmatule.
Ta märkab Siebeli lillekimpu ja selle kõrval asetsevat salapärast laegast. Ta annab kiusatusele järele ja proovib ehteid.
Lõpuks on Faust Margaretega kahekesi.
Nooruk ei suuda kauem oma tundeid varjata. Mefisto käsib ööl katta armunud oma salavaibaga, lilledel aga "peene lõhnava mürgiga... õhku mürgitada".
Fausti kuumad ja õrnad ülestunnistused on tütarlast sügavalt liigutanud.
Rõõmsas ärevuses pöördub Margarete tähtede poole, usaldades neile oma saladuse.
Teine vaatus
Pidulike marsihelide saatel naasevad sõjamehed lahingust.
Vaprate võitlejate seas on ka Valentin. Ta on kodulinna naasmise ja sõpradega taaskohtumise üle õnnelik.
Ainult Siebeli käitumine kummastab teda: noormees on eemalehoidev ja palub Valentinil Margarete peale mitte vihastada.
Valentin kiirustab armastatud õega kohtuma.
Saades teada õe olukorrast, välgatab Valentini käes mõõk: Margarete häbistaja peab saama karistuse!
Kuid selles duellis ei ohusta Fausti miski. Tema kaitsmise eest hoolitseb Mefisto ja võitlus ei kesta kaua.
Faust annab Valentinile surmahoobi.
Surija ümber koguneb rahvahulk.
Margarete püüab venna kannatusi leevendada, kuid vend lükkab ta meelepahaga eemale.
Valentin neab õde ja ennustab talle häbiväärset surma.
Kirikus kõlavad oreli karmid ja sünged helid. Margarete püüab palvetades oma südametunnistust rahustada. Vastuseks kuuleb ta aga hirmsaid sõnu: "Taevast oled sa langenud ja põrgusse antud!"
Meeleheitehetkel tapab Margarete oma lapse.
Hullunud naine kuulutatakse kurjategijaks ja heidetakse vanglasse. Teda ootab hukkamine.
Kõigile märkamatuks jäädes tungivad vanglasse Faust ja Mefisto. Neiut on võimalik päästa vaid koidu eel, kui valvur magab.
Neiu tunneb ära armastatu hääle.
Rahutu Mefisto kiirustab Fausti tagant: varsti on hommik.
Kuid Margarete keeldub temaga minemast: teda hirmutab pimedusest aimuv kurjus.
Lunastus on siiruses ja usus.
Sisukokkuvõte Rahvusooper Estonia kavalehelt
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.