Kui Hampson esines Estonias, märkis tenor Oliver Kuusik, et niisugust vokaalset ja mentaalset interpretatsiooni nägid Estonia kontserdisaali seinad vist küll viimati Gedda ja Šaljapini aegadel.
"Millised nüansid ja värvid!" vaimustus publik.
Lüüriline bariton Thomas Hampson, kannab oma filmistaarilikule välimusele vastavat hüüdnime Thomas Handsome.
Samal ajal on laulja ka tunnustatud õpetlane, Mahleri Ühingu esimees, Heidelbergi ülikooli filosoofiateaduskonna auprofessor ning nelja maineka ameerika ülikooli audoktor.
Eelmisel kevadel debüteeris Thomas Hampson koos Paavo Järviga La Scala laval, kus esitati Mozarti ooperit "Don Giovanni".
Hampson nimetab naljatades end "perekond Järvi resideeruvaks baritoniks". Eestis esitas ja salvestas ta koos Neeme Järviga Gustav Mahleri laulutsükli "Rändselli laulud".
Sellel teosel on Hampsoni loomingulises biograafias eriline koht – aastal 1991 salvestas ta tsükli koos Viini Filharmoonikute ja Leonard Bernsteiniga.
Hampsoni diskograafias on üle 170 albumi ja repertuaaris umbes 80 ooperirolli, ta on esitanud väga erinevat muusikat barokist popini.
Eeskätt köidavad teda keerukad loomingulised väljakutsed.
Augustikuus alustab Hampson oma kodumaal Ameerikas ulatuslikku kontsertturneed, mille kavas Ühendriikide heliloojate laululooming.
Tema tütre osas esineb edukas Läti sopran Marina Rebeka, kes on seni kogunud tuntust kui maailma üks juhtivaid Mozarti ja Rossini lauljaid.
Sügishooajal debüteeris Metropolitani laval "Norma" peaosas.
Veebruaris asendas lätlanna Anna Netrebkot, lauldes Pariisi Ooperis "Traviata" pearolli.
Aprillis ilmus lauljatari album, kus ta esitab peaosa Verdi ooperis "Luisa Miller".
Giuseppe Verdi 20. ooper "Simon Boccanegra" esietendus 12. märtsil 1857. aastal Veneetsias.
Vokaalselt on see üks raskemaid Verdi oopereid.
Loomulikult on ooperil ühe korraliku Verdi teose kohaselt traagiline sisu, milles põimuvad võimu ja perekondlike suhete teemad.
Osades:
- Simon Boccanegra – Thomas Hampson
- Jacopo Fiesco – Dmitri Beloselski
- Gabriele Adorno – Francesco Meli
- Amelia Grimaldi – Marina Rebeka.
Riigiooperi koori ja orkestrit juhatab Evelino Pido.
Salvestus on tehtud 13. mail Viini Riigiooperi laval.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte
XIV sajandi Genovas toimub äge võitlus aristokraatide ja lihtinimeste ehk patriitside ja plebeide vahel.
Plebei Paolo Albiani on organiseerinud mässu valitseva patriitsi Jacopo Fiesco vastu.
Ta on üles ässitanud kogu elanikkonna, eesmärgiks võimule seada Simon Boccanegra.
Näiliselt Paolo aitab sõpra, kuid tagamõttega.
Kui Boccanegrast on saanud Genova doodž, valitseb Paolo koos temaga.
Keeruliseks teeb olukorra Boccanegra armastus Fiesco tütre Maria vastu, kellega teda seob nende ühine laps, kes omakorda öösel röövitakse.
Poliitilised vastased Boccanegra ja Fiesco kohtuvad, Boccanegra anub Fiescolt mõistmist ja andestust, ent viimane on nõus andestama vaid siis, kui Boccanegra loovutab talle lapselapse.
Ent maimukese asukohta ei tea Simon ka ise.
Fiesco põgeneb, märatsev rahvahulk aitab võimule uue Genova doodži. Boccanegra kuuleb rahva poolehoiuhüüdeid hetkel, mil avastab kabelist oma armsama Maria surnukeha.
Nõnda saab plebei Boccanegra kõikvõimsaks valitsejaks läbi elutragöödia.
Möödunud on kakskümmend aastat.
Boccanegra on endiselt Genova valitseja, ent teda võimule aidanud Paolo nõuab tasu.
Simon peab veenma patriits Amelia Grimaldit Paologa abielluma.
Ent Amelia on armunud patriits Gabriele Adornosse, kes omakorda kavandab mässu Boccanegra vastu, et aidata patriitside kildkond taas võimule.
Amelia ja Boccanegra kohtumisel selgub, et Amelia on tegelikult päritolult plebei.
Niite kokku viies avastavad Simon ja Amelia, et nad on isa ja tütar.
Patriitside ja plebeide võitlus jätkub.
Paolo, kelle nõudmisi Boccanegra ei täida, kavandab tema vastu mässu.
Sama soovib Amelia armastatu Gabriele, kes kahtlustab õrnemaid tundeid Amelia ja Boccanegra vahel.
Vihane rahvahulk läheneb paleele, et Boccanegra kukutada, ent Boccanegra astub rahvale kartmatult vastu.
Selle peale vannub vaimustatud mass Boccanegrale uuesti igavest truudust.
Paolo ja Gabriele vahistatakse, Boccanegra aga neab Amelia röövijat hirmsa needusega.
Amelia röövimise korraldanud Paolo tunneb oma lõpu lähenemist.
Paolo on otsustanud Boccanegra tappa. Ta valab doodži peekrisse aeglaselt mõjuvat mürki. Et asju segasemaks ajada, ütleb Paolo Gabrielele, et Boccanegra on Amelia armuke. Gabriele haarab noa, olles otsustanud siseneva Boccanegra tappa.
Viimasel hetkel selgub tõde Amelia ja Boccanegra tegelike suhete kohta.
Boccanegra on juba tühjendanud mürgipeekri.
Paolo saadetakse tapalavale ajal, kui Amelia ja Gabriele abielluvad.
Plebeid ja patriitsid aga sõlmivad rahu.
Selgub, et elus on ka kõik need aastad mungakloostris veetnud Fiesco.
Fiesco on leidnud Amelia näol oma lapselapse, Boccanegra elu lõpuhetkel lepivad Boccanegra ja Fiesco ning Simon sureb endise vaenlase käte vahel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.