Juba enam kui pool sajandit pole meil olnud võimalust näha kohalikel ooperilavadel üht erilist teost Giacomo Puccini loomingus – see on suure Itaalia geeniuse esimene Ameerika ooper, 1910. aastal New Yorgi Metropolitanis esietendunud "La fanciulla del West".
Maailma esimene spagetivestern ooperilaval, ilmselt ka Puccini kõige maskuliinsem ooper on tähelepanuväärne ka selle poolest, et toona polnud sugugi tavaline, et peaosas on tugev naine, kes viib läbi oma tahtmise.
Ooperil on ka Ameerika publiku ootustele vastavalt happy end.
Oodatult pälviski teos publiku vaimustuse – peale esiettekannet kutsuti Puccini tagasi kummardama 55 korda!
Kriitikud tegid aga ooperi maatasa ja olgugi et teos esietendus peagi ka Itaalias, ei esitata seda tänapäeval enam nõnda sageli nagu helilooja teisi tippoopereid nagu näiteks "Boheem" või "Tosca".
Oma osa on ehk ka sellel, et ooperis ei ole nii kuulsaid aariaid nagu eelnimetatutes, olgugi et Itaalia sõdurid laulsid Esimese maailmasõja ajal kaevikutes III vaatuse tenoriaariat "Ch'ella mi creda, libero e lontano".
Estonia lavale jõudis ooper esimest korda 1937. aastal. Teine lavastus sündis aastal 1963.
Eesti Raadio arhiivisaates räägib enne esietendust Johnson/Ramireze osatäitja Kalju Karask.
Sel reedel esietendub "La Fanciulla del West" enam kui poolesajandise vaheajaga.
Ooperi lavastab "Estonias" tenorina maailmakuulsuse pälvinud Jose Cura, kes alustas peaosa laulmist 26 aastat tagasi.
Jose Cura nägemuses pole ooperi peategelane ei Minnie, Johnson ega Rance, vaid hoopis nostalgia, mis kasvab inimese hinges kui, ta on eemal oma lähedastest ja ei saa nendega suhelda. Täpselt sama tunnevad immigrandid – ja see teeb teosest täiesti tänapäevase sisuga ooperi.
Kolmevaatuselise ooperi libreto kirjutasid Guelfo Civinini ja Carlo Zangarini 1905. aastal esietendunud samanimelise David Belasco näidendi järgi.
Ka Puccini eelmine ooper, "Madama Butterfly" oli sündinud Belasco draamanäidendi põhjal ja nii oodati vastsest teosest samasugust kassatükki.
Ooperiõhtul kõlab ooperi salvestus 1978. aastast, mille on Covent Gardeni jõududega teinud Deutsche Grammophon.
Inglise Kuningliku Ooperimaja orkestrit juhatab dirigent Zubin Mehta, peaosades on Carol Neblett, Placido Domingo ja Sherrill Milnes.
Giacomo Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest Läänest" kõlab Ooperiõhtul esmaspäeval, 17. septembril kell 19.
Stuudios on Anne Prommik.
Sisukokkuvõte:
Ooperi tegevus toimub California kullapalaviku aastatel 19. sajandi keskpaigas Cloudy Mountainsi jalamil ühes kullakaevanduses.
Kaevurid mängivad saloonis pokkerit ja on parajasti valmis üht valemängijat oksa tõmbama, kui ilmub šerif Jack Rance, kes on armunud saloonipidajanna Minniesse.
Tüdruk tõrjub šerifi tagasi, sest mees on abielus.
Saabub rändur ja seikleja Dick Johnson, kelles Minnie tunneb ära mehe, keda oli kunagi näinud ja igatsenud veel näha.
Tegelikult on Johnson aga tagaotsitav, bandiitide jõugu ninamees Ramirez.
Neil on plaan röövida Minnie hoole all olev kullatoodang.
Naine on armunud ja näitabki, kuhu kuld on peidetud.
Johnsongi pole ükskõikne – ta ei tee välja oma meeste märguandest kullapeidikut rünnata ja kohtub Minniega tema toas.
Nad vannuvad üksteisele armastust ja veedavad koos öö, samas kui šerif Rance Ramirezt taga otsib.
Minnie saab teada, et tema armastatu ongi tagaotsitav bandiitide juht. Ta käsib Johnsonil lahkuda.
Mees lahkubki, ent samas kõlab püstolilask ja ta saab haavata.
Minnie võtab haavatu enda juurde ja peidab ära. Šerif märkab verepiisku.
Minnie õhutab Rance'i mängima Johnsoni peale pokkerit ja võidab pettusega.
Rance loobub oma nõudmisest Johnson arreteerida.
Mõne päeva pärast püüavad kullakaevurid siiski Ramireze kinni ja tahavad ta üles puua.
Mehel on juba silmus kaelas, kui tuleb Minnie, kes ajab kaevurid püssi ähvardusel minema.
Armastajad põgenevad koos, et alustada kusagil kaugel uut elu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.