Gustav Ernesaksa loomingus domineerivad kaks žanri – koorilaul ja ooper.
Tema viiest ooperist tuntuim, "Tormide rand" on järjekorras teine. 1949. aastal valminud lavateos käsitleb Ungru krahvi legendaarset elulugu.
1786. aastal omandas krahv Kõrgesaare mõisa, hiljem Suuremõisa ja tema unistuseks sai saada kogu Hiiumaa valitsejaks.
Koos maa omandamisega jäi Ungru ülesandeks ka Kõpu tuletorni eest hoolitsemine, mille ülesandeks oli kergendada laevade navigeerimist Hiiumadala ohtlikus ümbruses.
Majaka kiuste hukkus karidel palju laevu, mis andis krahvile laevalaadungi ja merehädaliste päästmise sildi all võimaluse laevu riisuda.
Laialt on levinud legend, mille kohaselt kasutas krahv laevade karile meelitamiseks valetuletorni. Seda on kajastanud ka paljud kirjanduslikud teosed, muuhulgas Aino Kallase jutustus "Öö tullesv ning Herman Sergo romaanitsükkel "Näkimadalad" ja "Randröövel".
Ooper põhineb tõsielulistel sündmustel. Pärisorja Leemeti õhutusel alustavad hiidlased võitlust krahvi vastu, hävitavad ta tuletorni ja uputavad krahvi merre.
Libreto autor on Juhan Smuul.
Ooper "Tormide rand" valmis 1949. aastal ja esietendus 29. septembril.
Toonases riigivõimus tekitas see aga küsimusi ja teos töötati helilooja, libretisti ja lavastaja Eino Uuli abil ümber.
Uues versioonis oli vastandatud kaks leeri – ühel pool rahvas koos leitnant Petroviga ja teisel pool parun Ungern-Sternberg oma saksikute kaaslastega.
Ooperist jäid välja mõned tegelased – nt kapten Bergman.
Uusversioon esietendus sama aasta 21. detsembril ja tõi lavastusmeeskonnale ning peosalistele riikliku preemia.
"Tormide rannast" kujunes meie algupärastest ooperitest üks populaarsemaid teoseid, mida mängiti üle saja korra.
Ooper jõudis lavalaudadele 1950. aastal ka Moskvas ning tõi heliloojale Stalini preemia.
Ooperist tuntud värvikas kõrtsistseen on menukas siiani.
Salvestus on tehtud 11. mail 1951. Originaalsalvestise helirežissöör pole teada. Ajaloolise salvestuse on restaureerinud Jüri Kruus.
Osades:
- Kalurineiu Mall – Olga Lund
- Tüürimees, endine krahvi ori Leemet – Martin Taras
- Vene laevakapten Petrov – Georg Taleš
- Krahv Ludvig Ungern-Sternberg – Vootele Veikat
- Mõisakirjutaja Haan – Jaan Johanson
- Noor mõisnik parun Kurt – Enno Eesmaa
- Saare Juhan – Karl Ots
- Pihla kõrtsmik – Aaro Pärn
- Paagivaht – Ants Aasma
- Külapoiss – Heino Otto
- Külamees – Theo Puks
- Randlane – Johannes Kepp
Riiklik Akadeemiline Meeskoor
RAT Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor
dirigent Kirill Raudsepp
Kuulame katkendeid Lembit Lauri saatest, mis valmis Laulutaadi 80. juubeliks aastal 1988.
Stuudios on Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.