Maria Callas ei mänginud Carmenit mitte kunagi laval - kuigi kogu tema karjääri vältel liikusid kuulujutud, et peatselt see debüüt toimub.
"Carmenist" sai Callase eelviimane ooperisalvestus. "Tema Carmen jääb teid kummitama," märkis albumi ilmumise järel Grammophone´i arvustaja.
Callas oli pikalt mõelnud, kuidas tulist mustlannat laval kujutada.
"Carmen käitub nagu mees, kuna vahetab oma armukesi nii, nagu talle meeldis, samas kui ma ise ei ole südameasjades käitunud nii agressiivselt," ütleb ta Metropolitani vaheajaintervjuus aastal 1967.
1964. aasta alguses, pärast mitmeaastast vaheaega, naasis Callas Londonis Covent Gardenis võidukalt ooperilavale Franco Zeffirelli tunnustatud Tosca lavastuses.
Seejärel mängis Callas Pariisi ooperi uues luksuslikus Norma lavastuses.
Carmeni salvestamine algas kaks nädalat peale viimast Norma etendust.
Tema "Carmeni" tõlgendus on ülimalt peen ja detailirohke, mis äratab tegelase ellu inimlikuna. Ta on võrgutav, võluv ja trotslik.
Georges Pretre´i taktikepi all kulgeb etendus täis sisemist tuld, kuid kõik hoitakse täielikult kontrolli all kuni viimase lõõmava puhanguni lõpus.
Kas Callas oli Carmen? Me ei saa kunagi teada, kuidas ta oleks seda rolli laval tõlgendanud, kuid muusikaliselt tõestab salvestus – jah, ta oli.
Plaadifirma EMI albumikaanel on ka His Master´s Voice kuldplaadi märk – see auhind omistati artistidele, kes olid müünud üle miljoni plaadi.
Osades:
Carmen – Maria Callas
Don José – Nicolai Gedda
Micaela – Andréa Guiot
Escamillo – Robert Massard
Frasquita – Nadine Sautereau
Mercédés – Jane Berbié
Dancairo – Jean-Paul Vauquelin
Remendado – Jacques Pruvost ja Maurice Maiewski
Moralés – Claude Cales
Zuniga – Jacques Mars
Pariisi ooperi koor, koormeister René Duclos
Pariisi ooperi lastekoor, koormeister Jean Pesneaud
Pariisi ooperi orkester
dirigent Georges Pretre
SISUKOKKUVÕTE
I vaatus
Sevilla linnaväljak sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga.
Morales ja sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut Joséd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad, on tüdruk sunnitud põgenema. José läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor.Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid. Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne.
Saabub ka mustlastüdruk Carmen. Lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta," on Carmeni vastus.
Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega.
José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe, kui Micaëla lahkub, kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga avastavad, et tekkinud segaduses on süüdi Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu.
Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine vahistada ja türmi viia.
Carmen võrgutab José, lauldes, et ta läheb oma sõbra "Lillas Pastia" kõrtsi lõbutsema, ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida, veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda.
Carmen jookseb minema ja José vahistatakse kurjategija abistamise eest.
II vaatus
Õhtu "Lillas Pastia" kõrtsis, kus peatuvad salakaubavedajad.
Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad.
Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José.
Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot.
Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma.
Carmen aga keeldub ka tema lähenemiskatsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado arutavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nendega liitumast, sest ta suudab vaid Joséle mõelda. Saabub rahvalaulu laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi.
Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest.
Siis tantsib ta üksnes mehele. Ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse.
Kui José hakkab lahkuma, Carmen ägestub, ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest välja, sattudes ühtäkki vastakuti Zunigaga, kes tahab samuti koos Carmeniga aega veeta.
Armukadedushoos tõmbab ta oma mõõga välja ja ründab kõrgemat ohvitseri, ent mustlased väldivad kahevõitlust – võtavad mõlemalt mehelt relvad ja viivad Zuniga eemale. Nüüd on José sunnitud koos Carmeniga põgenema.
III vaatus
Mäekuru, kus salakaubavedajad kaljumäestikku ületades peatuvad.
José saabub koos salakaubavedajatega, aga Carmen ei armasta teda enam.
Tema püsimatu süda kuulub nüüd hoopis Escamillole. Carmen, Frasquita ja Mercedes panevad kaarte. Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad kavandavad oma tegevust.
Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud.
Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida.
Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga.
Kaugusest kostab Escamillo laulu. Carmen jookseb hääle suunas.
IV vaatus
Väljak Sevilla areeni ees. Elanikkond valmistub härjavõitluseks ja tervitab saabuvat matadoori ja ta abilisi, kartmatuid härjavõitlejaid.
Carmen lubab end Escamillole, juhul kui too peaks võidukalt naasma.
Frasquita ja Mercedes hoiatavad Carmenit, et rahva hulgas liigub ringi José ja et ta kavatseb Carmeni tappa. Enne kui Carmen areenile jõuab, satubki ta vastakuti kahvatu ja meeleheitel Joséga. Viimast korda nõuab mees ta armastust ja truudust. Kui Carmen viskab Joséle näkku talle kingitud sõrmuse, kaotab mees enesevalitsuse ja pussitab Carmenit südamesse. Naine sureb samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutab. Pealtvaatajad lahkuvad areenilt ja murtud José tunnistab oma teo kõigi ees üles.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.