Pitoresksete helimaailmaga lühiooper "Laps ja võlumaailm" esietendus 21. märtsil 1925 Monte-Carlos. See teos on värvikaks näiteks parimas mõttes lapsemeelse helilooja orkestratsioonivõimetest.
Impressionismi õitseajal tegutsenud Maurice Ravel oli belle- epoque´i laps, kes nägi 14-aastasena oma silmaga Pariisi maailmanäitust koos vastvalminud Eiffeli torniga – see kogemus inspireeris ning mõjutas tema maitset kogu eluks.
Saates kuulame ka intervjuud Pariisi Opéra Comique'i direktori Louis Langréega.
"Raveli muusika on nagu mikrokosmos, kus iga detail on lihtsalt lummav. Juba viie esimese lehekülje põhjal tema esimesest ooperist "Hispaania tund" võib näha, et Ravel on orkestreerimise, harmoonia ja teatrimuusika geenius," kinnitab Langrée.
Ooperi kaleidoskoopiline libreto sisaldab muuhulgas kräunuvate kasside duetti ja hiina keeles vestleva teekannu ja portselantassi dialoogi. Antiikne tugitool tantsib õukonnatantsu ja muusikas põimuvad kõik ajastud Bachist ragtime'ini.
Teose sisu nimetas Ravel ise naiivseks muinasjutuks, milles ei puudu ka iroonia.
Saates kõlab ka Raveli 1912. aastal esietendunud ballett "Hane-ema", mille helilooja alguses kirjutas oma sõprade lastele neljal käel klaveril mängimiseks.
"Laps ja võlumaailm" on loodud belle epoque'i õitseajal alustanud Sidonie-Gabrielle Colette'i libretole.
Sisu on seotud skandaalse kirjaniku 1920. aastatel sündinud autobiograafiliste romaanidega. Aga ooperi sünnilugu ulatub tagasi esimese maailmasõja päevile.
1916. aastal pöördus Pariisi Ooperi direktor Colette´i poole palvega kirjutada libreto haldjaballetile, mille muusika pidi looma Paul Dukas. Viimane aga loobus ja tema asemel sai töö Ravel.
Sisukokkuvõte
Laps jonnib. Ta ei taha kodutöid teha. Ema tuleb teda kontrollima, aga ta pole mitte midagi teinud peale vaiba tindiga määrimise. Karistuseks paneb ema ta luku taha.
Üksi jäädes valab laps oma pahameele välja ümbritsevate esemete peale. Ta lööb hiina tassi ja teekannu laualt maha, torgib puuri pandud oravat pliiatsiga, kisub sabast kassi, mängib tulega, murrab pooleks kellapendli ja rebib raamatust lehed välja. Kui ta sohval hüppama hakkab, ärkab kogu tuba ellu. Tugitool ja sohva ühinevad tema vastu. Katkirebitud raamatust tõuseb Printsess, kaevates, et laps on lõhkunud ära tema muinasjutu ja ta ei saa enam raamatusse tagasi. Tuleb tige Aritmeretikamehike ja Numbrid pommitavad last küsimustega. Kassid tirivad lapse aeda. Puu pahandab, et lapse lõigatud haav valutab. Ellu ärkab ka aed. Liblikas otsib oma kaaslast, kelle laps on kinni püüdnud ja nõelaga seinale torganud. Nahkhiir pahandab, et laps on tema laste ema ära tapnud. Orav hoiatab Konna, et laps võib ta puuri pista. Laps mõistab, et loomad armastavad üksteist, aga teda ei salli. Ta hüüab ema. Loomad ja puud otsustavad lapsele kätte maksta. Orav saab vigastada. Laps seob tema käpa kinni. Loomad märkavad, et lapski on haiget saanud. Murelikult ümbritsevad nad teda ja kutsuvad ta ema. Kui majas süttib tuli, tõmbuvad loomad tagasi. Käsi välja sirutades hüüab Laps: Ema!
Osades:
Helen Pamela Stephen, Anne Marie Owens, Juanita Lascarro, David Wilson Johnson, Mark Tucker, Robert Lloyd, Elizabeth Futral, Jacqueline Miura, Rinat Shaham ja Mary Plazas.
Londoni Sümfooniaorkestrit, sümfooniakoori ja lastekoori juhatab Andre Previn.
""Hane-ema" näitab meile Raveli sügava olemuse saladust - lapse hinge, kes pole muinasjutumaailma kuningriigist iialgi lahkunud, kes ei tee vahet loomuliku ja kunstlikul, kes näib uskuvat, et kõike saab ette kujutada ning ka ellu viia," on öelnud Raveli kaasaegne, helilooja ja kriitik Alexis Roland- Manuel.
Balletisüit "Hane-ema" jõudis suurele teatrilavale Raveli väikeste sõprade kaudu. laste seltskonda ja talle meeldis ka neile muinasjutte ette lugeda. Esmalt sündisid hiljem "Hane-ema" pealkirja saanud meloodiad viieosalise klaverisüidina neljale käele. Süidil olid muinasjutulised osade pealkirjad: "Uinuva kaunitari pavaan", "Pöialpoiss", "Pagoodide valitsejanna", "Kaunitari vestlus koletisega" ja "Võluaed". Esimesed kaks osa põhinevad Charles Perrault´ muinasjuttudel, kolmanda osa aineseks on Madame d´Aulnoy samanimeline jutustus. "Kaunitar ja koletis" on sündinud Jeanne-Marie Leprince de Beaumonti ainetel. "Võluaia" autorlus pole kindlalt teada.
Ravel kirjutas süidi 1908. aastal oma sõprade lastele Jean ja Mimi Godebskile. Nende vanemad olid poolakatest abielupaar, kelle Pariisi korteri salongiõhtutel käisid lisaks Ravelile ka Eric Satie, Igor Stravinski, Andre Gidé kui Jean Cocteau.
Raveli kirjastaja Jacques Durand veenis heliloojat neid palasid orkestreerima ning Pariisi Ooperi toonane direktor Jacques Rouche soovis, et sellest saaks ballett.
Nii lisas Ravel osa pealkirjaga "Vokiratta tants" ja mõned siduvad vahemängud. Balleti sisu tugineb "Uinuva kaunitari" loole, tegevus toimub aias, kus kaunitar ootab oma printsi ning haldjast ristiema jutustab talle unejutte.
Ballett esietendus 1912. aastal Pariisi Kunstide teatris.
Esitab Londoni Sümfooniaorkester, juhatab Andre Previn.
Salvestus on ilmunud 1997. aastal Deutsche Grammophoni märgi all.
Saate teeb toimetaja Anne Aavik.
Artikli kirjutamisel on kasutatud Rahvusooperi Estonia kavaraamatut etendusele Ravel:Ravel (autor Liina Viru, toimetaja Maarja Tyler)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.